Posted by: Paul | oktoober 18, 2009

Bike Xdream – valimised Eestimaa sügises


Enne Bike Xdreami

Enne keskpäeva tuli korraks päike välja. Mitu nädalat polnud seda imet näha saanud, juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane. Nüüd siiski piilus pisut  – nii minutit kümme – pilvede vahelt, siis tõusis tuul, mätsis hetkeks tekkinud pilu kinni ja päike kadus. Hakkas sadama lörtsi.

 Jan saab ristsed Walkie-Talkiega Xdreamil osalemisel, kui komplekteerub võiskond Katrin, Jan ja Elo.

Jaan otsib endale võistkonda. Korralik rattalaager imekaunites mägedes Itaalia ja Sveitsi vahel seljataga, aga kui Haanja 100 pooleli jäi, siis nüüd tahaks kasvõi natukegi vormi realiseerida.

Kei jääb tõbiseks ja loovutab oma koha Jaanile ja teine Walkie-Talkie komplekteerub Marika, Jaani ja Pauli näol.

Elo ostab endale isesõitva Merida ratta. Kõik puha XT jupid ja muidu ka väga bling-bling!

Jaan omab Kõrvemaalt luureinfot, kui käis Illmariga nädal varem trenni tegemas. Kõik liivateed on sõidatevad ja Aegviidu pool on mudasem, ütleb luureinfo.

Tormi sünnipäeva lõpetuseks õhtu enne starti mängitakse uut ja huvitavat lauamängu –„Mees, kes teadis ussisõnu“, niiet ei ole asu ei kirikumeestel ega hiietarkadel. Aga meid ootab mets!

 Bike Xdream

Selgus, et tuul oli öö jooksul palju paha teinud, murdnud hulgaliselt oksi ning langetanud mõned puudki. Tuulele oli lisandunud lörts ja maad kattis vedel löga, mida sadas aina juurde.

20090621_0030 

Otsustame võtta raskema poole ehk Aegviidu taguse kõigepealt ja teeme plaani kuidas võtta esimesed 7 punkti. Eks hiljem siis näis!

Teel esimesse punkti jääme seisma, sest raba, kus tee peaks läbi minema, näeb välja nagu madal järv. Ei taha alustuseks põlvini vette ronida ja jätame selle puntki ära. See kogu meie sõidu ainus eksitus läheb meile maksma 4-5 minutit.

Mida punkt edasi, seda põnevamaks  teeolud lähevad. Tuleb muudkui teha hopp-off ja hopp-on! Mitte põriloigud, vaid porittiigid ja mõnes kohas voolavad teede üle lausa jõed.

Läheb veel ja veel mudasemaks. Minul lendab ratas paar korda käest, aga päris siruli siiski ei käi. Marika kukub kaks korda. Jaan? Tema hüppab oma rattaga üle väiksemate veeloikude niiet mõlemad rattad on õhus ja Mari hakkab teda hellitavalt „lendratturiks“ kutsuma.

 Hommikul selgus, et öö läbi oli lahistanud vihma sada ning teed olid põhjatumad kui kunagi varem. Oli kohutavalt niiske, märg jahedus puges isegi läbi kasuka ning tõi kaasa külmavärinad.

 Tee peal on isetekkinud oja. Vesi vuliseb väga rõõmsalt! Oja on nii lai, et üle hüpata ei õnnestu. Püüan rattale toetuda, aga see vajub pea pool meetrit vette ja mutta! Ei mingit toetuspunkti – tuleb lihtsalt karastavasse oktoobrikuu vette astuda!

20090621_0042Täpselt poolel teel Mustjärve ääres ootavad meid Kei ja Andzela. Lisaks on seal veel paar pühapäevast jalutajat, kes vaatavad meid väga umbusklikult. Isegi meie reibas meelolu ja krapsakad vastused ei suuda neid veenda, et me tegeleme täieliku hullusega ja meil on kindlasti väga paha-raske!

Seal, kus on tavaliselt sõidetamatu liivaväli, on nüüd kõva ja kiire liivatee! Tempo kasvab.

Sõidme Paukjärve äärde mööda kitsast üles-alla  singlit. Orienteerumise mõttes ei olnud see õige valik, aga mulle pakkus see teerada tõelist sõidurõõmu!

15 sekundit üleval Paukjärve vaatetornis, kus asub punkt , on midagi hingele. Isegi hallis vihmasajus on raba ja metsa värvikirevus lummav.

 Pärast Bike Xdreami

Enam ei sadanud, kuid vastikut löga ning pori olid endiselt täis nii teed kui õuemaad. Räägu Liina pidi laudast tulles suisa pikali kukkuma, kui ta lörtsis libastus, ning määrs käe sopaga.

„Uhh, kui jäle on õues,“ ütles ta, kui oli end kaevu juures pesnud ja tuppa tuli. „Tuleks siis juba lumi maha, aga selline lobjakas on kõige koledam.“

„Ega sügise vastu ei saa!““ nentis Rein. Siis on seda soppa ikka kaelani. Aga eks ta läheb mööda. Vaata, suvel oli ju mitu nädalat head ilma ka.“

„Oh jah, aga kes see jõuab kokku lugeda neid halva ilma nädalad!“ õhkas Liina. „Mõtle, kui oleks kogu aeg soe ja päike paistaks.“

„No sihukest elu pole kusagil,“ arvas Rein. „Võib-olla ilma otsas, neegrite maal. Seal ehk tõesti, aga mis meie sellest arutame. Meie peame vaatama kuidas ise hakkama saame. See ilm pole kõige tähtsam, palju hullem on mõisameeste kurjus ja kadedus.

 Kõik on väga rahul! Ekstreemne ilm ja palju muda! Tõeliselt hästi õnnestunud pühapäev metsas rattaga.20090621_0055

Walkie-Talkie 1 võtab rajalt 18 punkti, on üldarvestuses 35 ja segatiimidest 7.

Walkie-Talkie 2 võtab rajalt 14 punkti, on üldarvestuses 72 ja segatiimidest 16.

Oleksitest! Kui ei oleks alguses 4-5 minutit raba imetlenud ja vältinud Paukjärve singlit, oleks korjanud 2 punkti rohkem. Aga lohutuseks tuleb tunnistada, et 3-koha segatiimi aeg 20 punktiga oli siiski liiga kõva ja siis oleks me jäänud 4-ndaks.

Tundub, et Walkie-Talkie saab jälle täiendust, sest kohpeal metsas oli Kei algatusel formeerumas juba 3 võistkond. Eks hiljem siis näis!

 Kõik kaldkirjas Eestimaa ilmakirjelduse katkendid pärinevad Andrus Kivirähu raamatust „Rehepapp“

 Paul


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: