Posted by: Elo | märts 7, 2010

Ellujäämine 6-7.02.2010


 Tere kõiksepere!
> Kuidas ellujäämismatk kulges, pole sellest midagi kuulnud, aga olen
> väga huvitatud.
> Kristina

***********

ellujääjad

Krissu: Ellujäämine… kulges minu meelest üliedukalt.
Kõik metsaläinud kümme toredat inimest naasesid metsast elusalt :P.
Ja..haigeks ei jäänud keegi. Sai kogutud palju uusi teadmisi.
Loodetavasti on kevadisele/suvisele õppele tulemas samapalju või veidi enam inimesi.
Lühidalt..) ma üritan lühidalt..kuigi see ei ole mu tugevaim külg:)).

Tallinnast Pärnupoole vuras kaks autotäit inimesi ja Saaremaalt poolik autotäis.
Kokku saime Pärnu Riiapoolses otsas asuvas kohvikus ” Männi”, kus peale vetsupeatust kõik koos linnapiirile sõitsime… kohta, kus Asso Kommer meid ootas.
Sealt edasi kõik koos Surju paksudesse metsadesse. Mingis paigas jätsime autod maha..võtsime kaasa oma varustuse ja rühkisime jala edasi. Lumi oli vääga sügav, vahetasime eeskõndijat üsna tihti.

puhas rõõm

Vahepeal tegime puhkepeatuse ja kuulasime Asso loengut erinevatest taimedest ja nende osistest… mida kõlbab suure näljaga hambaalla panna(juhul, kui lumealt kätte saab).

Elo: kaseurvad, lepaurvad, pilliroo juured, hundinuia juured, vaarikavarred, kuusevõrsed, kõrkja juur, jõgumünt, metsporgand (aga üldiselt väldi sarikõielisi), nurmenukk, võilille – terve taim, kadaka marjad – kõht võib hellaks minna, tammetõrud – tuha sees röstida, põdrasamblik + islandisamblik – võib süüa kuivalt jne… ühesõnaga süüa jätkub 😉

Krissu: Võtsime riideid vähemaks, sest lumessumpamine muutis ka kõige külmema isiku tulipalavaks ja õhetavaks.
Peale paari tundi sumpamist ja kauni puutumatu looduse nautimist arvas Asso, et oleme jõudnud laagripaika, kus meil ööbida tuleks. Ise arvasin endamisi..ehh..miks me nii vähe matkasime… valget aega ju on veel kolmneli head tunnikest. Piiksatasin oma arvamuse ka välja, a Asso arvas, et meil läheb terve öö küttepuude muretsemise ja onni ehitamisega nii palju aega, et pime tuleb peale. Hiljem muidugi selgus, et tal oli täiesti õigus.
Vahetasime jäise pakase käes (nii umbes 15 kraadi oli, ma pakun… või oli niipalju öösel… ei ole meeles) kõik märjad riided ja asusime onni ehitama ning küttepuid varuma, süütasime ka lõkke.

laagerduspaik

Elo: tulepuuriga ei ole kerge talvel tuld teha, lihtsalt pole võimalik nii kuiva puud leida. aga teoreetiliselt peaks siis saama kasutada püstise pulga jaoks jala pealt ära kuivanud kuuse latva ja alumiseks jala peal ära kuivanud männilatva. teha auk klotsile selle sees ja lohust kõrvale kanal, sinna koguneb hõõrdumisel tolm ja see võtabki sädeme sisse.
Abivahenditeks olid kirves, matsheete ja saag. Kaunid õrnad naisekäekesed haarasid eelpoolmainitud tööriistad ja suundusid otsustavalt sügavasse metsa mainitud ülesandeid täitma.
Andzu jäi kohapeale jäävat rakukest juhendama onni ehitusel.
Selgus, et kuuseokste raiumine oli üsna ebameeldiv:):)… kuna lund oli nii palju okstele langenud, et iga löögiga sai vaene kangelaslik küljealusemuretseja suure portsu lund kraevahele 😛 :P. Õnneks suutsime kõike läbi huumoriprisma võtta ning toimetasime vilkalt, vahetades aegajalt üksteist välja. Märkamatult hakakski pimenema. Ühise arutelu tulemusel ühendasime jõud onni ehituse lõpetamiseks, sest kuivi küttepuid on võimalik ka pimedas pealembi abil muretseda.

kuuseonn

Ehh..onn sai valmis..ja üsna mugav teine. Istusime suure lõkke ümber omi asju kuivatama ja lõpuks ka sööma.
Söögiga läks aega 😦 😦 …sest seda tuli alles valmistama hakata.
Asso juhendamisel õppisime kuidas valmistada lumest, õlist ja odrajahust kepisaia; kuidas keeta ja kuidas suitsutada toorest kala plekkpurgis. Keetsime katelokis vaarikavarre- ja kuuseokka teed.

kepisai ja muu hea parem tühjadele kõhtudele

Kuivatasime omi jalanõusid ja riideid. Oli juba pimedaks läinud, täpselt ei näinud ka… (hommikul selgus, et kaotused olid siiski minimaalsed… üks saabas, üks kampsun, üks kinnas… ja mõni sokk… olid siis ära kõrbenud). Õnneks oli igühel midagi varuks kaasas ja nii sai omi riideesemeid teistega jagada, nii et paljajalu keegi tagasi autojuurde ei kõmpinud siiski).
Aegajalt keegi käis ja varus puid juurde, selleks kas matsheete või kirvega langetasime jämedamat metsakuiva, et kauem põleks ja hommikuni jätkuks.
Asso rääkis igasuguseid põnevaid lugusid, õpetas erinevaid asju tegema, metsas ilma kompassita orienteeruma, rääkis hundilugusid… huntide kommetest jms, mis keegi just kuulda soovis.

Elo: Asso arvates tuleb matkal olles ära juua 3 liitrit vett ööpäevas… peale minu nurinat ütles, et no ühesõnaga tuleb jälgida, et kusi ei oleks kollane.

Kui oled eksinud, siis kõige esimene käsklus peab olema STOPP! – Seisa, Teadvusta olukord (et pole maailma lõpp), Otsusta, mis teha ehk Orienteeru, Planeeri tegevus (kui ööpeale jääd, teed ettevalmistuse)

Kui oled soo peal, siis võta alati kaigas kaasa – sest kui vajuma hakkad, siis saad selle risti maapeale panna, takistab vajumist. Ka tuleks riie sooserva märgiks ülesse panna, et oskad vajadusel tagasi tulla.

Katsu alati otse liikuda, s.t. võta orientiir, sihtmärk. Tavaliselt hakkavad inimesed tiirutama, kuna üks jalg teeb veits suurema sammu.

Suuna määramisel pole puupeal olevatest sammaldunud pooltest (näitab Põhja poolt) eriti kasu… Eestis on tihti nii hämar, et mõlemad puu pooled on ühtemoodi sammaldunud. Kui tead kellaaega (täistund), siis kujuta väike osuti päikese suunda. Lõuna kaar jääb täpselt väikese ja suure osuti vahepeale.

Loomade jälgi mööda on hea liikuda.

Krissu: Kui lõpuks jutud enamvähem räägitud ja kõht täis, läksid enamus tegelasi magama. Õnneks olid magamiskotid lubatud ja nendesse siis pugesime. Eriti ei külmetanud keegi. Magama ka kohe jääda ei saanud, sest tunne oli.. nagu oleksime kakskümmend aastat tagasi..kusagil spordilaagris..ja enne magamaminekut..vaja tondijutte rääkida..ning niisama itsitada.. :P.
Keegi mängis parmupilli..vaatasin taevasse..kus oli palju tähti..ja minul isiklikult oli väga hea olla.´

🙂

Üles jäid Andzu ja Tiia ja Kirsti (Kirsti oli natuke külmavõetud, kuna tal ei olnud õigeid saapaid… ja ta kartis, et tal nii külm, et und ei tule… kusagil neljaajal ta olla siiski ka põhku..ee..sry..magamiskotti pugenud..ja magas õiglase und, kui mina hommikul tõusin..)..ehh..kui oluline on ikka korralik varustus.
Mõningad tulevalvevahetused viidi ka öösel läbi. Seitsmest ajasin ma kargud alla..ja liitusin tuleääresistujatega vestlema erinevate reiside teemal..kordasaadetud laias maailmas.
Kuna meil oli üks konserv ja odrajahu, otsustasime hommikusöögiks körti keeta, päris maitsev tuli!! 🙂

hommikupudru odrajahust

Mingi aeg kui kõik olid ärganud, söönud, asjad koos..asutasime tagasimatkale. Asso pakkus välja ka rabapealkäigu..sellise lühida..kus ta taas ühe loengukese pidas.
Lõpuks võis asuda tagasiteele. Tiia juures Tallinna toimus ühine saunaõhtu, kus sai korralikult taastuda.
Ma arvan, et see üritus oli kordaläinud ja saime palju uusi teadmisi. Sai näha, kuidas käituvad linnainimesed ekstreemsetes olukordades..:)
See üritus lähendas inimesi ja nüüdseks on algtuumikust väljakujunenud rühmitus..:):)..Q-Kulgejad..kelle tegemistest juba varsti nende blogist lugeda saab. Tegemisi on juba omajagu olnud..
Ehh..tunnistan ausalt üles..et ma ise olin enne seda ellujäämiseüritust ikka kergelt leilis..ma ei kujutanud ette..kuidas me nii suure külmaga lageda taeva all magame..kas ma saan üldse magada..sest olen üsna külmavares..:)

Ootan uut kursust! Tänan kõiki, kes osa võtsid ja olid head kaaslased!!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: