Posted by: Kei | august 3, 2011

P-L vol. 4 – Järgne jõele ja sa leiad mere: Prantsuse vanasõna


20.juuli, kolmapäev

Kei:

“Kuno äratas meid hommikul värskete soojade kaneeli- ja moosisaiadega. Hommikupuder nahavahel. Jalgratta eritehnilised lahendused Kuno abil.

 Tukumsi linna peal jäätisering purskkaevu päikese sillerdavas valguses.

Sealt läksid meie teed lahku. Kuno võttis suuna üles põhja poole mere äärde. Lootuses hääletada mõne purjeka peale ja sealt edasi Gotlandile. Kui tal see plaan ei õnnestu, siis varuplaan B-ks jäi meile järele kimada ja kusagil Liepajas taas sabast kinni asida.

Kalev püsib meiega. Tukumsi infopunktist täpsem kaart ja läbi Pūre Kandava suunas.

Väiksed ekslemised võpsiku vahel. Kohtumised koerte ja ülisõbraliku kulupeast memmega, kes tõi toast prillid, vaatas meie “täpset” kaarti ja teatas, et see on nii ebatäpne, et kalender oleks ka parem. Tema poja ristiisa olevat Tartu psühholoog Jüri Liivamägi. Tervitused kõigile eestlastele! Lõunasöök vaba Wifiga kohvikus Kandavas.“

Kandava noorte kunstikooli sein

Mari:

“Kandavast suundusime Rūmene mõisa poole, peateelt 3km kõrvale.

See oli minu algatus seda kohta vaatama minna, sest olin enne selgitanud välja et tegemist on 2009. a. Läti parima rekonstrueerimisprojektiga, mida oli tekkinud huvi ülekaeda. Et kogu mõis on nüüd erakätes, siis peahoonesse sisse meid ei lastud, küll aga parki jalutama. Mõis oli uhke, mitte küll väga luksuslik, aga suurejooneline. Sama lugu ümbritseva pargiga- hästi hooldatud, palju lihtsaid puu- ja põõsaliike. Mõned diskreetsed lillepeenrad vaid maja ümbruses. Kalev õppinud aednikuna tutvustas tundmatuid liike ja leidis endalegi vaimustavat. Sain teada milline näeb välja (küpsena ploomililla) ja kuidas maitseb (magusalt) Toom-pihlaka vili. Kuslapuul on väiksed punased marjad, aga metsikul vormil pole need söödavad. Mõisa talli seinal kasvas päris ehtne viinamari ja seda ehtisid päris ehtsad marjakobarad.

Pärast Rūmenet algas vihm mis lõppes täpselt 14 km edasi Sabiles. Maastik oli olnud vaheldusrikas ja mägine. Pidasime silmas, et külastame kindlasti kohalikku vaatamisväärsust- viinamarja mäge, millel on väidetavalt maailma kõige põjapoolsem vabaõhu viinamarjakasvandus. Et selleks kellaajaks kui meie kohale jõudsime olid istanduse väravad juba suletud, siis imetlesime vääte aia tagant. Sabile peatänaval üllatas meid aga veel rohkem kohaliku pensionäri poolt loodud nukumaailm- terve õuetäis õlekubudest riietatud ja atribuutikaga varustatud inimfiguure, põhiliselt lapsed vaimukalt erinevatesse situatsioonidesse lavastatult.

 

Leia Kalev!

 

Leia Kei!

 

Leia Mari!

Laagrisse jääme Sabile piiril ideaalilähedasse kohta- maaliline männimetsa alune, palistatud käänulise ja rahulikult voolava Abava jõega. I –le täpiks teeb Kalev lõkkeasemele tule üles, õhtusöögiks podistame pajarooga. Kui viimased kausid on tühjad algab torm, esimesed rasked vihmapiisad mille eest telki põgeneme toovad kaasa äikese, müristab kõvasti. Päevaga läbitud 64km on meid siiski nii äraväsitanud, et pikalt me seda pidu ei jälgi. Telgis jääb vaikseks ja öörahu saabub kl. 23 paiku.”


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: