Posted by: Kei | august 8, 2011

P-L (viies päev) Ravim kõigele on soolases vees – higis, pisarates või meres. Isak Dinesen


23. juuli, laupäev

 Kei:

„Ärkasime vara, et pererahvale võimalikult vähe tüli teha. Kärbsed ei andnud ka asu, ronides magajatele ninna ja kõrva. Kummalisest seljatundest oli saanud üsna arvestatav kange ja valus selg. Ägasin oma kondid kokku ja puhkisin õue ratast täis laadima. Sepp kükitas juba õues kivil ja kimus suitsu. Kui meil olid rattad pea kokku lapatud siis sõnas sepp, et ta tahab meile pisikese ekskursiooni teha. Tal oli nööri peale aetud sadu visiitkaarte. Nende vahelt noppis ta välja kahe eestlase oma. Ühte meest tundis Kuno – Tartust pärit ja teist tundsin mina: Naatan Haamer! olla lodjaga miskil festivalil Ventspilsis randunud ja seal meie sepaga kokku jooksnud. Sain ülesandeks viia tervitusi Naatanile mida ma ka ülima heameelega teen. Kuno andis sepa kollektsioonile täienduseks veel ühe visiitkaardi ja sai vastu sepa meiliaadressi.

Ronisime ratastele. Kuno oli teinud hommikul mõned kõned oma perega ja teatas, et ta sõidab meiega Pavilostani kaasa ja siis keerab oma perele vastu. Tema puhkus Lätis hakkab vaikselt läbi saama. Et võtta Kuno “gentelmenlikkusest” veel, mis võtta annab, siis ei lasknud ma endale kahte korda üle pakkuda 1,8kg kaaluv telk tema pakikale köita.

Peaaegu kohe pärast sepa õuest välja keeramist ja mööda maanteed veidi maad edasi sõtkumist keerasime ennast mere äärde sisse, et neid kõrgeid luiteid ja liivakaldaid imetleda mida brośüür lubas ja milleks me olime siia sõitnud. Hommikujooga võimlemine, et veidi oma täbarale olukorrale leevendust tuua toimus sealsamas. Hommikusöök ja Mari hommikusuplus meres olid miljonilisel vaateplatvormil(t). Toimetuste lõpuks pistsin valuvaigisti keele alla ja lasin selja Capsicamiga kokku määrida.

Hommikukohvi mekkisime juba kultuurselt glasuurtassidest ja laua taga hotell-hostell terrassil.

Pavilosta infostendi all lõpupidu. Viimane jogurtitops ja müsli. Enne veel kui sai lahkumiskõnesid pidama hakata algas padukas. Toppisime ennast taas kiledesse ja kallistused tulid läbimärjad.

Paks padukas, seda kestis mitte rohkem kui pool tundi, aga vaatamata kiledele olin aluspesuni märg.

Puhkus bussipeatuses. LaotasimeMariga kahepeale kokku 6 paari märge sokke mustale asfaldile aurama. „Mis sa seal ägised?“ uurib Mari peatusepingil meie viimast suitsuvorsti viilutades. Kobin metsast pisaraid pühkides välja: „Selg teeb hullult liiga“ kaeban. Väga õnnetu ja väga vaevatud. Mari topib mulle tomativiile ja vorstiviile vaheldumisi suhu ning käskib need siis Vana-Tallinnaga alla loputada. Kõigest sellest kergendust saades liigume taas edasi.

Tänane päev on minule üliraske. Mari küll püüdab mu tuju üleval hoida: “Mul on sulle rõõmusõnum!: oleme läbinud 30 km või 40 km jne.” Sellele vaatamata raske on. Hommikusele seljavalule on lisandunud ka päevane põlvevalu ja randmevalu ja tegelikult kogu kere valutab ja on tühi ja nõrk ja süda lööb imelikku rütmi. Algsest tempost 20km/h palun Maril tasandada hoogu 15km/h ja ikka on raske tal tuules püsida.

Lõikasime maantee pealt ära paremale 3 km rohkem mere poole, et sealt uuesti paralleelselt asfaldiga kruusateed sõita.

Saraiki. Väga mahajäetud kohake väga mahajäetud inimestega. Veikalsi (toidupoe) juures teeme peatuse. Laseme oma rattapudelid vett täis panna ja ostame kotitäie lihapirośkasid. Et siis poe nurga taga päikese käes oma jäätist ja kartulikrõpsu lasta heamaitsta. Kui meile seltsiks ebüks väga-väga mõttelageda olemisega külamees. Itsitab omaette. Üks käsi uhkelt püksitaskus, teine käsi kummutab pudelist õlut suumulgust sisse. Meid silmitsedes välgatab tal miskit silmis. Kaob taas poodi ja välja ilmub shampusepudel käes ja otsejoones meie juurde. Kougib shamapa lahti ja hakkab hoogsalt pealetükkivaks. Meie tõrjume alguses viisakalt, „Ne nado, mõ zaruljom“. „A kto viźet!“ sõnab tema. Viisakalt, endiselt viisakalt, teeme siis shampalonksud ja pakume lihapätsikest vastu. Tavapäraselt küsib ta meie telefoninumbreid. Juba Jurmalas õpitud nipiga laseme hoopis tal endal oma nimed ja numbrid ülesse kribada. Taas üks Andis.

Laome niisked tallad taas tossudesse ja märjad sokid jalga ja jätame Andisele veel veidi lihapirukaid. Õnnetu mehike jäi kahe pudeliga poe nurga taha päikese kätte murulapile istuma.

Rappusime mööda tolmuteed edasi. Paremal paistis ilusa metsa taga aimatavalt kaunis kallas, aga lähemale ei pääsenud, ees olid hoiatavad sildid „militarnaja zona“.

Uurisime kaarti hoolikamalt ja otsustasime välja sõita Liepajasse, surfiklubisse ning homse soodsa ilma korral ka rattale vahelduseks veele minna. Kinnitav telefonikõne klubisse, et telkimine rannal on täiesti vaba ja tasuta tugevdasid meie otsust.

Kella 19-ks olime vändanud 70 km ja seisime mere kaldal keset metall-merekonteinereid, mille küljed olid surfiteemaliste grafititega kaetud. Klubis käis koguni kaks sünnipäevapidu. Deśurnikust devotśka lubas öörahu ja omaniku kohe kohalejõudmist. Istutasime ennast maha, krõbistasime kuiva müslit ja ajasime tüdrukuga juttu.

Õhtu kulges, surfajad tulid merelt. Keda ei tulnud oli omanik. Ütlesin Marile, et ootame veel 15 minutit  ja siis tuleb meil endil hakata aktiivselt ööbimis kohta otsima. (Kuna olime sattunud „Summer Soundi“  (suur muusikafestival seitsem lavaga) nädalavahetusele, siis kõik kohad olid kinni ja ülerahvastatud.)

Kell 20 oli meil telk rannal püsti ja mina kukkusin sisse, alles nüüd sain rahulikult tundma hakata, et mida ma siis terve päev tundnud olin, aga seda tunnet kogu aeg vaigistades ja kaugemale lükates. Kinnituseks sellele kutsusin Mari telki ja lasin pea üle katsuda. Oli jah nii. Olin endale kraesse hankinud kõrge palaviku.

Mina kõõlusin magamiskotis une ja ärkveloleku vahepeal. Mari podistas telgipõrandal saialille teed parajaks. Öö tormles ja tuul rebis ja vihm peksis telki.“


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: