Posted by: Kei | august 9, 2011

P-L (kuues päev) Hea nali ja pikk uni on parimad ravimid arstiraamatus. Iiri vanasõna.


24. juuli, pühapäev

 Kei:

„Kell 12 päeval oli tuul endiselt tugev ja laine kõrge, et Mari ei söandanud merele minna. Plaan B: Mari täitis kõik topsid ja kannud mulle erinevaid vedelikke täis: kanapuljong, tee, vesi. Kastis pearäti meres märjaks ning mässis selle mulle ümber pea. Ise läks linnaga tutvuma – mina sain karmid korralduses juua ja magada ja juua ja magada. Polnud probleemi.

Tagasi jõudis Mari linnatuurilt kahe tunni pärast. Kaasas kaks KÜLMA banaani milled ma oma otsaesisel kohe ülessoojendasin. Tegelikult oli enesetunne juba helgem ja silm selgem, lihtsalt pea oli veel kuum.

Umbes poole seitsmeks oli meil laager koos ja suundusime linna, et ennast päris sooja ja suure söögiga kusagil kafeiiinitsas turgutada. Ning toidupoest hommikusöögi varusid täiendada.

Linnast läbi, kõik vajalik tehtud, kaasaarvatud apteegi külastus. Esimesel võimalusel ära vasakule kämpingusse. Kell näitas juba hirmuäratavalt palju. Mari kauples telgikoha 2 latti odavamaks.

Pool tundi tagasi oli endale seal telgi püsti pannud üksik poola noor jalgrattarändur, kes plaanis teel olla kolm kuud ja läbida 7000km. Põhja riikidele ring peale teha. Tegime koos õhtuteed ja küpsised. Kuna sääserünnak oli hullumeelne, siis vahetasime kiire info: poolakas uuris Eestis telkimisvõimalusi. Tal oli plaan siseneda Eestisse Pärnu kaudu,  -jagasime Pärnu ranna surfiklubi Aloha Tomi telefonu numbri. Viskasime teed kurku ja taganesime aupakklikult telkidesse.

 

Mari:

“Kei kirjeldus sai seekord tingituna tema hirmsast tervislikust seisundist jupp. Ta on tegelikult “suurepärane” põdeja, tehes seda tavaliselt väga kiirelt ja efektiivselt.

Liepajarannavees kus surfiklubi asub, on merre rajatud suured betoonpiirded, mis lahte hiigelsuure akvaariumi moodustavad, jättes siiski merepoolsesse külge augu kust surfarid jt meresõitjad avamerele lipsavad. Olgu öeldud, et surf ei ole seal sugugi mitte nii populaarne kui meil Eestis. Need samad 3-4 meest kes olid kohal õhtul, läksid ka hommikul tormi murdma. Naisi sõidab neil veel vähem. Öine torm pidi prognoosi kohaselt hommikuks-lõunaks vaibuma, seda aga ei juhtunud teps mitte. Tugev tormituul räuskas ja ragistas täpselt piki rannajoont vasakult paremale, ehk lõunast põhja poole. Arvestasin, et minu sõidukogemuse juures oleksin olnud mõne minutiga vastu betoonseina. Ilma rõõmu tundmata.

Niisiis läksin hoopis linnapeale tuuritama. Leppisime Keiga kokku, et olen ära 2 tundi ja selle ajaga saigi kesklinnast põgusa ülevaate. Maailma suurim toimiv mehhaanilineoreljms jäid küll kogemata, aga lohutasin end sellega, et küll järgmine kord…Tegelikult ma lihtsalt ei söandanud ratast üksi jätta. Mul oli küll kaasas tavaline lihtne rattalukk, aga ei saanud riskida rattast ilmajäämisega. Kambas koos liikudes tegime tavaliselt kõik käigud kordamööda, nii et keegi alati rataste juures oli. Igatahes, kui me lõpuks uuesti läbi linna sõitsime, oli enamuses asutusi juba suletud. Linnast välja sõites leidsime suurema marketi mille juures kohvikus saime kõhud korralikult täis süüa ja toidutagavarusid täiendada. Sealsest poest täiendasime oma varusid muuhulgas Vana-Tallinna võrra, on ikka hea kraam! V-T on meil tõestatult siiani parim matkajook- sobib erinevatesse kuumadesse jookidesse külmaraviks ja sellega on alati hea kostitada vajadusel.

Üks kurioosum juhtus ka- kui Liepajast lõpuks välja saime oli kell ca 21 ja hakkas juba hämarduma. Kei, kes oli saanud soojast söögist ilmselgelt olulisel määral kosutust, kukkus järsku hoogsalt uhama. Kui tempo oli juba üle 20-ne, küsisin kuhu tema kiirustab. Vastus oli üsna segane: “Ma tunnen ennast nii hästi, et sõidame kohe Nicasse välja! (See on üks väike külake teel Leetu, aga sinna oleks olnud ca 30km minna.) Mis siis, et kell on palju ja me jõuaks sinna heal juhul kl 23!” Selle kohapeal tuli mul päris kõvasti pingutada, et mitte vaidluses alla jääda. Õnneks tuli õige pea kämpingu silt vastu, mida nähes kamandasin resoluutselt ta vasakule ja teelt ära. Nimelt oli Kei pannud kohe matka algul ette, et kella 8-ks võiks olla igal õhtul ööbimiskoht leitud ja kell 10 öörahu. Palavikus pea sepistas hilisõhtuks üsna ebaadekvaatse valiku. Hiljem ta siiski tunnistas, et see oli olnud väga õige otsus.”


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: