Posted by: Kei | veebruar 1, 2012

Walkersite suusamatk Haanja100 radadel, esimene päev – 28.01.2012


Mari:

Samal ajal kui paljud tunnustatud seiklussportlased soojamaa palmide all oma ärasporditud ihuliikmeid soojendasid võtsid walkersid ette teha ära kauaplaanitud suusamatk. Et Haanjamatkade Ivaril, alias Holdenil on Haanja100 patenteeritud kaubamärk, siis pöörduti taas tema kui kohaliku elava kaardi poole palvega matkasellidega ühineda ja liikumissuunad kätte näidata.

Selleks nädalavahetuseks planeeritud külmakraadid olid küll krõbedad, aga ei kohutanud ära ometi: Elo, Ivarit, Keid, Kristinat, Kunot, Marikat, Sigridit, Tuulist ning Ivari sõpru Kalvist ja Merlet. Matkastaabiks sai seekord valitud Kubija hotell.

 

Ivar:

Lasin ennast taas nendel walkie-talkie’del ära rääkida ja lisaks 2009 sügise rattamatkale ja 2010 sügise jalgsirännakule on meid ees ootamas suusamatk Haanja100 radadel. Kuna aga lubati selle talve karmima pakasega nädalavahetus, siis kärpisime algeesmärgi 100km pikkuse matka pealt õpetaja Lauri kombel sinna poole kanti – ehk siis, kui on külm ja kogu rada ei suuda läbida, siis tee pool, aga tee korralikult. Homme stardime siis esialgse plaani järgi kell 11 (kui suurem külm on läbi) Haanjast ja üritame matka- ja sõjaväesuuskadel läbida algupärast Haanja100 rada pidi vahemaa Papisöödu mäest (raja 76km, miilisõidu lahknemiskoht) kuni Kubija hotellini. Seal hotelli tuttuues spaas väike lebo ja pühapäeval on plaan jõuda H100 stardist kuni Munamäeni ehk siis läbida H100 raja esimesed 30km.

 

Mari:

Laupäeva hommik algas imeilusalt, külma küll ca -20, aga taevas selge ja kirgas päikseline. Selleks ajaks kui kõik said kogunenud ja suusavarustuse paika ja timmitud, oli suur hommik käes ja möödas. Ivar lappas kamba oma bussi ja suundusime Haanjasse, et sealt alustada. Kell võis olla ca 11 kui lõpuks teele asutasime.

Naised Tallinnast olid saanud lume sees liikumiseks laenutada Margiti soovitatud Seikluskliinikust kaasaegsed plastikust XXL laiusega matkasuusad. Nende element on liikumine paksemas lumes ja eriti head olid nad järsemal laskumisel (talla alla lõigatud sakid pidasid liigse hoo maha, seda paraku mitte ainult laskumistel). Igasuguses muus olukorras jäi nendega hätta- tõusudel andsid tagasi, siledatel kinnisõidetud teedel laperdasid hädiselt kahes suunas- kante ei olnud.

Ivar & co olid varustatud klassikaliste sõjaväe suuskadega, need olid ausad- puidust ja pikad ja kandsid oma sõitjad tõhusalt üle tõusude ja alla laskumiste.

Kuno ja Tuulis olid kõige nooblimad. Nende 50 aastat vanad puukad olid üles vuntsitud ja läikisid päikese käes nagu kõige paremini restaureeritud kummuti kaaned. Ja poisid pole ka papist! Pidevalt ajas üks või teine kõige ees jälge lahti või sõitis pikale veninud rivi lõppu moraalset esmaabi andma.

Oli see nüüd külmast või paremast tõrvast, aga puust suusad õigustasid end matkal oluliselt paremini, plastikumutid vaatasid nende minekule pikkade nägudega järele. Igatahes puusuuskade edu ja kaasnev nostalgialaine inspireeris mind endale selliseid vanaaegseid matkasuuski tahtma.

 

Kei:

Külma ja veel külmema jutt käis nädala algusest saati söögi alla ja söögi peale. Mina olin saanud loa lahkuda kodust metsade vahele vaid tingimusega iga meetri järel telefoni teel raporteerida oma ihuliikmete seesmisest ja välimisest temperatuurist. Kaasa saanud kodust vanaema fooliumvillased “lõika endale ise parajaks tallad” saabastes… ja enamvähem kõik riided kihtidena selga aetud mida üldse oli kapist võimalik leida. Rohkem riideid mul lihtsalt pole. See üks puff ja paar lisakindaid ning villased sokid, mis muidu sahtlisse ripakile oleksid jäänud olid nüüd “stringiseljakotiga” tugevasti rihmadega selga tõmmatud.

Mis siis juhtus pärast esimesi mõnd sadat meetrit? Muidugi see tavaline… Krae vahelt hakkas auru välja ajama. Alustuseks koorisin vesti jope alt Tuulise seljakotti. Pärast järgmiseid mõnd sadat meetrit palusin taas peatust ja nüüd vahetasin Tuulise kotis olnud vesti jope vastu välja.

 

Sigrid:

Kui ma Marilt umbes nädal varem sellest matkast osavõtmiseks vihje sain, siis muutusin ka norrakate ilmateate püsikliendiks. Kuigi pole just väga palju paremaid asju, kui looduses ringiliikumine, siiski ma ennast nii hulluks (kui näiteks Kei ja Mari) ikka ei pidanud, et absoluutselt iga ilmaga oleks nõus metsa minema. Aga treenimise mõttes oli pikk madala pulsiga matkamine väga ahvatlev ja no muidugi super! seltskond ees ootamas. Ilm osutus ilmateate järgi täitsa talutavalt külmaks, kusjuures tegelikkus ei vastanud sugugi ennustusele – käredalt külm see ilm nüüd küll ei olnud. Nagu kokku leppisime sai selga pandud korralik mäesuusariietus ja selle alla mitu kihti ja mõned lisariided said veel seljakotiga kaasa võetud. Kodust väljudes näitas termomeeter -18 ja tee peal tekkis Kanepi kandis veelkord küsimus, kui -23 ette tuli. Haanjas bussi kõrval veel lõplikult ennast valmis sättides sai ka suusamask pähe pandud. Esimene kihtide äravõtja oli aurav Kei. Vaatasin teda ja mõtlesin, et ma igaks juhuks tema eeskujule veel ei järgne, aga peale esimesi küngastel turnimisi olin sunnitud ka kihi vahelt ära võtma. Kogu seltskond oli selle tegevuse juures abiks, sest ei tahtnud ju keegi et jäätunud kaaslase pärast matkamõnu väiksemaks jääks.

 

Mari:

Ilus ilm ja kaunis Lõuna-Eesti kuppelmaastik võlus matkajad päris ära. Imetlemist jagus igal sammul. Haanjast suundusime esimese asjana Papimäe kaudu Vällamäele.

 

Kei:

Vällamäge võtsime alustuseks suusad jalas, pärast mitmeid kordi tagasi vajumist võtsime Vällamäge siiski suusad jala küljest lahti. Enne kui Ivar ülevalt suuskadel alla sukeldus manitses ta meid plastikumutte ka mäest alla tulekuks suusad jala küljest lahti hoida. Me ei kuulanud seekord vanema ja targema sõna. Allatulekut ei mäleta, aga alla me saime, lumistena-elusatena, ja see on fakt.

 

Sigrid:

Vällamäele jõudes olime väge täis ja otsustasime ikka suuskadega üles ronida. Mõnikümmend meetrit roninud otsustasime ümber. Väga heas vormis Tuulis oli ainus, kes suuskadel üles pani. Peale rasket suusad käes Vällamäkke ronimist ootasin ma tasuks ainult pikka liugu. Osad seltskonnast otsustasid mäest alla samuti suusad käes minna, aga mitte mina. Hea laskumise nimel olen ma ju alati valmis ülesronimise ära kannatama. Kurvastuseks selgus, et need plastiksuusad, mille kohta oli juba kogemus, et nendel edasi liikumine on vaevaline, need suusad ei olnud ka laskumistel just eriti juhitavad. Isegi sahka oli keeruline sõita (eksides reegli vastu, et Suusahull ei sahka!) Mõningate paremini ja kehvemini õnnestunud juppidena me sealt mäest siiski alla sõitsime ja kui söögipausid välja jätta, siis mina rohkem suuski jalast ei võtnud.

Haanjamehe tallu jõudes tundus mulle küll, et olin jõudnud Austria Alpidesse, sellisesse laugemasse metsaga kohta, kus vanad puidust majakesed… Päikseline ilm oli täpselt selline!

 

Mari:

Sealsetes metsades kogusime ohtralt tõusumeetreid ja harjutasime laskumist „offis“.  Paus Haanjamehe talu juures, muljed jagatud ja jälle teele. Lõunapausi tegime varasematest käikudest tuttava vuntsimehe õuel. Auravate termose tasside taga pajuk põske ja minekule, ei mingit jokutamist. Tuulevarjulises nurgas päikse käes oli soe, seal teipisin veel oma kulumisest kergelt kipitavaid kandu ja padavai teistele minejatele järele. Väike laskumine ja üle oja mida forsseerides Jaan Kirsipuu oma udupeene rattaraami oli ühel võidukihutamisel murdnud. Laia lumme mattunult, ei reetnud miski tema varjatud ohte.

 

Kei:

Lõigud, kus paks lumi asendus libeda kummis maanteelindiga… See oli tõeline pain in the ass. Või noh, veidi allpool ass´i, täpsemalt lihased, mis asuvad reite sisekülgedel. Maastik kus sa oled kui lehm libedal jääl, kõik neli sõrga laiali ja üritad naba lihastega ennast keskele kokku tagasi tõmmata.

 

Sigrid:

Mingil neljandal matkatunnil hakkas mulle tunduma, et olin tulnud justkui lisakoormusega trenni. Lisakoormuseks olid juhitamatud suusad ja liiga lühikesed suusakepid. Randmed valutasid ja samuti olid hellad reite siseküljed (neid lihaseid ongi naistel kasulik treenida, kommenteeris Randy mõni päev hiljem). Abivalmis Kuno pakkus küll oma keppe ja oma suuski, aga ma olin eneses kindel. Mööda jäiseid teid liikuda oligi sõna otseses mõttes pain in the ass. Lõpuks tegid Ivar ja Kalvis plaani jätta mingi ohtlik lõik vahele ja minna üle vana mäesuusanõlva. Selle plaani järgi keerasime suvisele singlile metsa vahel, mis mulle peale aeglast jäisel teel liikumist sobis hästi. Mõned laskumised puude vahel, veel mõned turnimised ja kohal me olimegi – vaade oli ilus, aga allasaamine tundus päris huvitav. Mõtlesin külg ees ennast alla libistada, aga kuna suuskadel kante polnud, siis iga mõne meetri järel olin jälle ja jälle põlvili. Allapoole liikus kogu kamp, kes väiksemate, kes suuremate hõisetega. Õues oli juba päris hämar. Siis väike sõit üle jäätunud järvejää ja tunduski matkapäeva lõpp lähedal.     

 

Mari:

Laupäevasest sõidupäevast on meeles veel vastu õhtut laskumine eriti järsust Downkilli mäest. Sealt tuldi, kes kuidas sai. Kui kontroll ära kadus, siis ka otse, aga peamiselt külg ees või diagonaalis.

 

Kei:

Kelle jaoks Down Kill, kelle jaoks Bill Kill. Ei miskit diagonaali ega külg ees. Ikka otse ja saba piduril.

Mari:

Sealt üle järve, üha pimenevas õhtus tõus Kuradimäele ja sealt algasidki juba Kubija-tagused eramajad, mille aedade tagant üle kohaliku terviseraja lõpuks hotelli ette keerasime. Olime matkanud ca 6h ja läbinud ca 25km. 

Kei:

Päikese madalamale laskudes sain mina teadlikuks oma ninakarvadest. Mitte, et ma oleksin teadmatu inimese pimeloom. Loomulikult on kõigil ninas karvad, aga et nad sedasi jäätudes tunda võivad anda, see oli esmakordne kogemus. Läbi nina hingates tõid kuuldavale kauni vile.

 Sigrid:

Väga mõnus päev oli. Tänu suuskadelt saadud lisakoormusele olin oma keskmise pulsi saanud plaanitust veidi kõrgema, aga see sobis ka. Mõnus väsimus oli keres. Kogu kambaga hotelli saunalaval istuda oli mõnus ja vist elus esimest korda käisin ka saunas, kus uksel oli silt „meestesaun“. Saun asus õues ja kõik mehed seal saunas olid „omad“ ja keegi ei pahandanud. Naistesaun oli ka olemas, aga see oli kaugemal ja ma ei viitsinud sinna minna. Võõrad mehed saatsime saunaukselt järgmisse – naiste sauna ja nemad ka ei pahandanud.  

 Mari:

Õhtuks olin läbi kui läti raha. Otsejoones tutikasse saunakeskusesse pessu ja mullibasseini sulberdama. Viimane protseduur Spas enne õhtusööki- masserivate rullidega Shiatsu massaaź ja siis sööma. Sõime end heast paremast kandiliseks, muljetasime spordijutte, lehvitasime lahkuvatele Sigridile ja Tuulisele ja siis õkva prõlla unne.

 Kei:

Kas see oli nüüd suur väsimus või tutikas saun või kibe külm või päikese säratus sädelevalt lumelt, aga minu silmad ei seisnud enam lahti. Uni oli magus.

 Ivar:

Tahaks kirjutada tänasest matkast, aga silm vajub kinni. Kokku sai 6:10 jooksul läbitud mingi 26km – tõeline katsumus, eriti Vällamägi. Üles ei jõua ja alla ei saa (ei julge)!


Responses

  1. Teades vist seda, millise matka põhjal Margit neid seikluskliiniku suuski soovitas – tollel matkal, nondel radadel, nonde ilmadega – õigustasid ennast igal moel just nood suusad, mitte osadel olnud puusuusad. Nii et kõik sõltub oludest 🙂

  2. Ilus jutt, aga kohalikuna pean tõdema, et hulgaliselt faktivigu on sisse lipsanud, üritan mõned parandada:
    1. Papimäge pole, on Papisöödu mägi
    2. Kalvi on, Kalvis on väljamõeldud tegelane
    3. Lõpus läksime mööda õiget rada, kuigi Kalvi soovis lõigata
    4. Midagi oli veel…

    Aga panin ka oma jutu kirja, ärge siis pahandage, minu stiil on veidi teine: http://blogger-holden.blogspot.com/2012/02/h100-suuskadel.html

    • Tänud, Ivar! Nüüd peaks siiski ka koos Sinu kommentaariga üsna faktitäpne lugu meil koos olema. (Ma siin tegelikult märkasin mõningaid teisi väiksemaid tähe-ja komavigu ka, aga pole vast lugu neist!) Sinu blogi oli ka väga hea lugeda, päris hea stiil, kuigi pisut teine, ja ma kavatsen sinna blogisse vahel veel pilgu peale visata ;). Igatahes edu Sulle suuskade soetamisel ja selliseid plastikuid, nagu meil, soovita aint tugevamatele meestele, kes lisatreeningust huvitatud on. Järgmise matkani!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: