Posted by: Kei | veebruar 2, 2012

Walkersite suusamatk Haanja100 radadel, teine päev – 29.01.2012


Mari:

Hommikul oli äratus varajane, kell 8 tuli silmad avada. Teine mõte minu peas: “ma olen niii väsinud!” Toakaaslased Kei ja Kuno ägasid vaikselt, ka nende hommik ei alanud liiga reipalt.

Kubijal majutumise eelis on see, et toidulaud on väga rikkalik ja maitsev, teenindajad sõbralikud ja teenused väga head. Võtsime sellest igal hetkel maksimumi. Võimalik, et ka teised kliendid teadsid ja arvestasid sellega, sest Elo ja Kristina kes Laupäeva hilisõhtul Võrru jõudsid ei saanud Kubijast ühtegi vaba tuba- kogu hotell oli täis müüdud. Nii jäid nad Võrru Tamula hotelli ööbima ja Kuno lahke inimesena läks minu asemel neile hommikul järele.

Kell oli lõpuks 10.30 kui seltskond suuskadel oli rivistatud Kubija hotelli ette väljale, tegelikule Haanja 100 stardikohale. Otse päiksesse vaat! Ja kruupsilmne grupipilt sai tehtud.

Pühapäevaks oli planeeritud esialgu 30km ja üks teadjam mees, Kalvi hoiatas, et selle lõiguga võrreldes oli eelmise päeva koormus “kukepea”. Selle teadmisega varustatult asusime teele.

Külma oli umbes sama palju kui eile, kui siis ehk paar kraadi külmem.

Mõnda aega libistasime suure tee servas, Kubijast välja ja Võrust eemale. Oli raske, keha oli väsinud, aga tahe tõukas tagant. Ühel hetkel see õnneks lõppes- saime maastikule lume sisse mässama. Päike siras sama reipalt ja sillerdas lumelt samade silmade sisse. Proovisin maailma läbi poolkinniste ripsmete vaadata, aitas päikse vastu väga tõhusalt, aga andis väga huvitavalt „karvase“ pildi.

Kei:

Targemana riietusin kohe vesti ja jope toppisin sel korral Kuno kotti. Kui olime laugelt, aga tõusvalt rühkinud Haanja Suure-Munamäe suunas Kuno ja Ivari kandades juba nii tunnikese – palusin joogipeatust. Vahet ei olnud, et hommik oli paar kraadi jahedam kui eilne päeva algus ja mina jope jagu õhemalt riides. Aurasin sama suurelt kui esimesel päeval. Higi nirises rindade vahelt ja pärlendas nina all. Kuno manitses, et kuidas ma siis kohe nii… tuleb ikka tagasi hoida, ma peaksin ju seda ometi teadma.

Mari:

“Vii-“ ehk Veemäel palusin Ivaril Struve trigulatsiooni torni lugu uuesti üle rääkida, sest tema teab seda meist kõige täpsemini ja meie seltskonnas oli neid kes seda polnud veel kuulnud. Üllatusena selgus, et sellele nurgatagusele mäele oli rajatud tore tuubikeskus väikse tõstukiga.

Edasi oli veel mõnd aega imetlemisväärt maastikke ja siis suund metsa. Sinna jäime mitmeks tunniks. Singel pöörles ja tiirles ja tõusis ja laskus. Vahepeal tuli suusad ühe mäe peal hoopis alt ära võtta, sest kellegi julm aru ja käsi olid mäekülje täie suuri puid maha võtnud.

Ühel laskumisel mis lõppes oja ületusega ja pidi jätkuma kohese tõusuga toimus väike äpardus. Kei oli just laskumise lõpetanud, mina tema järel. Selle asemel, et tõusunukist üles ronida, hakkas ta tagasi vajuma, mis päädis meie suurejoonelise avariiga. Ootamatust asjade käigust pääsemiseks üritasin küll kokkupõrget vältida, aga üritamise käigus kadus kindel pind jalge alt- ja vajusin üle purde ääre lõuani lumme. Suusad koos jalgadega olid risti ja kadunud kusagile valge ja kerge sisse ära, nii et neid ja ennast oli raske sealt kätte saada. Naljakas oli, äbar käbaras. Õnneks oli oja külmunud. Kei elas mulle kaasa ja soovitas suusad alt võtta, et kiiremini välja saaks, aga lõpuks pusisin end sealt august välja.

Sealt august oli matka lõpuni jäänud kõigest viis korda kiviga visata.

Kei:

See on lugu sellest, kus matkalõpp on juba tõepoolest viis korda kiviga visata. Tugevam matkaseltskond on oma kannatlikkuse kahe päeva jooksul ära kannatanud ning kärsitult edasi trüginud. Ehk, et olukord kus oleks vaja 112 ja helikopterit – nende silm enam ei näinud ja kõrv ei kuulnud. Seal õhkõrna lumepuudri all oli tegelikult millimeeter edasi vesi ja purdest alla vajumine sedavõrd nii õnnelik, et Mari pääses täiesti kuiva nahaga. Teisel juhul, Mari keset kraavi küll ilma ühegi kriimuta, aga -17 ja läbimärjad riided. Kui me (Kristina püsis see hetk ka meiega) ta sealt siis lõpuks tervena ja ühes tükis kätte olime saanud, siis selgus tegelikult, et Kurgjärve spordibaas oli siinsamas küünarnuki juures, võibolla 700-800m. Praktiliselt kiired jalad ja selge pea oleks Mari siiski päästnud jäätumisest kohapeal.

Mari:

Metsa vahelt keerasime maanteele, kust kure kujuline viit Kurgjärvele vihjas. Kei kilkas äratundmise vaimustusest ja Kristina teadis rääkida, et matka lõpetamine on olnud päevakorras. Mulle see mõte meeldis, sest ikka öeldakse, et peolt tuleb ära minna siis, kui pidu on kõrgpunktis. Tegelikult olime juba tunde matkanud, olime juba väsinud ja päike käis veel kõrgel. Nii kooberdasime vapralt mööda ametlikku suusauisu rada Haanjasse. Ivari bussi juures saime seltskonna kokku ja kõik tundusid olevat samal meelel ninad kodu poole keerata.

Kubijal saun, söök, kiire pakkimine ja teele. Tagasitee oli lõbus, erinevaid matkavõistlusi ja nendega seotud naljakaid seiku meenutades. Kui siis aktsendiks veel autos istme all sulama hakanud jäätunud 1,5 L Värska pudel plahvatas… Kusagil poolel teel Tallinnasse kustusin ma nii ära, et palusin Kristinal roolimist jätkata. Ise pugesin tahapingile suusavirna vahele kerra ja kustusin.

Kei:

Eilse õhtused paistes silmad olid tänase päeva lõpuks ikka täiesti paistes, kipitasid, punased jne… kõik need muud silmavaevused. No nüüd oli küll kindel, et see ei olnud väsimuskriimustus. Ma olin lihtsalt saanud endale elu esimesed külmakraabitud või siis liigse päikesesäratuse silmad. D-vitamiin oli nende kahe päevaga küll laes.

Ivar, alias Holdeni blogi palun soojenduseks ette või siis lõdvestuseks  peale lugeda: http://blogger-holden.blogspot.com/2012/02/h100-suuskadel.html


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: