Posted by: Kei | august 12, 2012

teine Pühapäev 50km


“Algusest pole mingit mõtet lugema hakata, seda ei tehta kunagi. Juhuslikest kohtadest on parem lugeda, võib-olla satub kohe seksitseenide peale.” J.Winterson

Ärkame suure tuule kolina peale. Telk möirgab laperdada. Telgi hõlmad on vaiadest vabad ja kes teab kuhu tuul need kõrges kaares lennutanud on. Meie õhkutõusmist koos telgiga hoiab veel maale ligi see hilisõhtune rammus banaanitort naha vahel. Tore kogu selle tuulutamise peale on see, et ära on tuulutatud ka midgetid.

Kohe päeva alguses on meil lahkhelid ja teelahkmed. Pauliga asume esimestena teele ise üle õla piiludes, et kuhu ja kauaks jäävad ometi Mari ning Kuno. Ilm on sitt ja tuju veel sitem. Pea õlgade vahel sõdin vastutuulega.

„Me oleme vist valel teeharul.“ Paul on jala maha toetanud ja uurib nina vastu kaarti. Pean ratta kinni. „Veendu nüüd r a h u l i k u l t.“ Rõhutan sõna „rahu“ peaaegu urisedes. Paul kortsutab kulmu ja sõnab veendunult: „Kõik õige!“ Kogu selle õigsuse juures on imelik, et ikka veel ei paista nii Marit ega ka Kunot.

Rattad taas liikuma. Hall seenevihm ja tugev tuul. See harilik pressimine. Mõne kilomeetri pärast karjub Paul üle undava tuule: „Me oleme ikka valel teel !“

„…………….“ see ei kannatanud trükimusta.

Meie teele jääb üksik motell King´s Crown, saadan Pauli koos oma kaardiga sisse uurima, et kus me ikka täpselt sel kaardil asume. Ise proovin samal ajal helistada Marile. Tal arvatavasti telefoni aku tühi, sest suunatakse viisakalt postkasti. Proovin Kunole helistada. Kuno telefon on levist väljas. Paul astub Kuninga Kroonist välja: „Jaaaa.“ Venitab ta sõnu suust. „Oleme jah valel teel.“

„Mina seda sama teed tagasi sõitma ei hakka.“ teatan vastuhakanult. „Kas on kuidagi võimalik, et jätkates seda sama teed me rajad ristuvad?“ Vaikus Pauli poolt. Nohiseb nina taas kaardis. Mina vaatan samal ajal teele kust tulime. Ei, sinna tagasi ma läbi halli vihma ja tuule ja ülesse mäkke ennast uuesti pressima ei hakka. Täiesti veendunud, ei loe enam ka Pauli pikalt viibiv vastus. Isegi kui Paul peaks teatama, et praeguse suuna hoidmine viib meid sirtsu sohu ja on täielik umbtee. Paul tõmbab kopsud õhku täis ja pahistab vastuse välja, et võme jätkata sama teed, me rajad ristuvad. Ja nii me jätkamegi. Jõuame radade risti 10 minutit enne Kuno ja Mari sinna saabumist.

“See on vaikus, mis kõige enam vastamist vajab – kui ma enam rääkida ei suuda, kuule mind.” J.Winterson

Mari saabub silmad tumedamad kui eesti talve öö: „Kaks idiooti!!!“ on tema kokuvõte kogu sellelel loole. Lepime seal samas neljakesi kokku, et edaspidi veereme ainult ja ainult neljakesi koos ning ei mingisuguseidki iseseisvumisi.

Tee kulgeb rahulikult. Tõlkes tähendab see… raskelt. Eelnenud kaks nädalat ratast ja eilne mäkke tõus on jalad täiesti tühjaks imenud. Mari on masendunud ja vajaks hädasti päeva päikesega puhkamiseks. Kiired ja vihased: Kuno ja Paul on ülimõistlikud. Asuvad kaarti uurides võimalustega mängima. Kuidas Mari soov saaks teoks.

32km pärast on meil lõunasöök. Ilmselgelt liiga kitsas linnas. Inimesed ei mahu siia ära. Meie oma täislaaditud jalgratastega lööme selle niigi õrnal jääl tasakaalui täiesti tasakaalust välja. WINTERMERE

Wintermere pubis sööme oma sooja lõuna. Samal ajal näitab ülekannet suurest telkust Tour de France viimasest etapist. Kahjuks ei saa Taaramäele supi kõrvalt kaasa karjuda, aga see eeest karjusime koos pubis olnud publikuga kaasa inglasele. Inglane võidab! Laud koristatud. Meeleavaldused maas. Laotame kaardi lahti ja paneme paika järgneva päevaplaani:

Punkt üks: pood

Punkt kaks: jäätis

Punkt kolm: vesi

Punkt neli: otsi laagrikoht

Punkt viis: kuku kummuli

Inglismaa valitsus on teinud kõik selleks, et inimest ja loodust teineteisest lahku lüüa. Matkarajad on asfalteeritud. Iga raja alguses on keelusildid: NO camping, No swimming. Kui soovid järve NÄHA veidi lähemalt kui silmapiiril sinetavana, siis tuleb selleks maksta! STAY ON THE WALKINGPATH ütlevad sildid väravaga tähistatud Public National Park Hiking radade ees. Napakusetipp! Igal pool on tarad milles määgivad lambad. Selge kust tuleb Shaun the Sheep inspiratsioon!

…täpselt plaani järgides maandume kõrgesse heina pumba jaama taha maantee äärde.

Tuul ja vihm telki loksutamas. Poisid lubavad, et sõidame ennast homme õhtuks välja merevaatega platoole kus saab ka kuuma dushi ja järgmisel hommikul ärgates päikest ning bikiine!!! Mari soov saab täidetud!

“Minu nõuanne ükskõik kellele on: “Sünni!”” J.Winterson


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: