Posted by: Kei | august 14, 2012

kolmas Teisipäev 64km


 

„ID-kaardid. Jälitusseadmed sõidukites. Kohustuslik sõrmejälgede andmebaas. Süüdi, kuni pole tõestatud vastupidist. Süüdimõistetud terroristidel pole edasikaebamise õigust. Kolmkümmend miljardit naelsterlingit uue põlvkonna Tridenti raketi arendamiseks. Diplomaatiline puutumatus uurimise ja süüdistuste eest kõigile poliitikutele. Peata ja otsi läbi. Politsei arreteerimisõigused on laienenud juhtumitele, mille puhul „on põhjust uskuda“… Topeltkodakondsuse kaotamine. Komandanditunnid. Korralised sõjaväepatrullid „pingepiirkondades“. Valvekaamera igal tänaval. Kohustuslikud kaamerad mosheedes. Kiipimplantaadid tingimisi vangidele ja noortele seaduserikkujatele. Demonstratsioonid on keelatud, veebiprotestid kinni pandud, vastutavaid isikuid hoiatatud. Uued avalikud korra seadused, uus Vabaduse seadus, millele kirjutavad alla kõik kodanikud ning mis sisaldab nõudmist „kanda ette ükskõik millises isikust või isikutest, kelle käitumine kas on või tundub olevat vastuolus Seaduses välja toodud harilike kodanike õiguste ja kohustustega“: Õigus siseneda kodude ja ettevõtete territooriumile ilma läbiotsimisorderita.“ J.Winterson

Ärkame lehma „möirgamise“ ja lindude kisa peale.

Hea küll. Oleme ärkvel ja valmis päikeseks ning bikiinideks. Teisel pool telgi seina läbi vihma krabina kostab Paul: “Pool tundi tagasi oli selge taevas, aga praegu ei paista kusagilt vaba laikugi.“

Kõik on ühtlaselt hall ja sudune ja udune ja seenevihm. Tiguaaeglaselt ja vastumeelselt alustame enda kokku pakkimist. Ehk ikkagi ootaks ära mõne pilveaugu?

Paul eeskujuliku poisina on saanud oma asjad kokku enne kui taevas märjaks tõmbus. Kunol on asjad koos ja tema telk on selliselt kavalasti valmistatud, et ta sai jätta lahti telgi kõige välisema, vihma ja tuult pidavama katte. Kõik muu on koos ja rattal. Kuno kutsub meid oma kotta hommikohvi ja võileibadele.

Kui mõnda inimest võib kutsuda pannkooginäoks, siis meie oleme kindlasti võileivanäod endale ette saanud. Võileivad on „meie igapäevane leib“, tihti mitte söögikõrvane vaid asendab ühte tervet söögikorda kohe.

Plaan saab Kuno kojas paika. Kimada 30km kileviineritena Prestoninini. Hankida infot lähima B&B kohta ning siis seal sukelduda pea ees kuuma dushi alla ja valgete linade vahele. Lihtsal põhjusel, muidu ei lasta meid Liverpoolis lennukile, sest me h a i s e m e ja näeme koledad välja.

Preston sai endale nime selliselt, et selles linnas elas preester, ehk siis Priest in town = Preston. Kohe ümber nurga asub kiirsöökla. Palun lahkeid Tourist Info inimesi, et kas tohiksin palun jätta oma telefoni siia laadima seniks kuni ise linna peal sööme. Tunnike ei kauem luban neile.

„For the security reasons this is not allowed, this might be a bomb. But… you are not looking like a bomber, so…“ ja ta võtab üsna ebakindla käega mu käest telefoni ja laadija. Tänan ja ruttan kiirelt uksest välja enne kui ta jõuab ümbermõelda ja oma hirmudele järele anda.

„Igastahes näed sa välja küll nagu Uno Bomba.“ kommenteerib Mari. Tossud sopased, püksid rokased, pesemata oleme olnud juba nii 4-5 päeva, juuksed varesepesas.

„Terrorismivastane sõda oli kõigi kõige halvemad pooled välja toonud – kardeti burkat ja seljakotti, kardeti mosheed ja mezuzah´t, kardeti kingi, vöösid, veepudeleid, plaaniväliseid peatusi, tähistamata valget minibussi. Kardeti võõrast.“ J.Winterson

Kiirsöökla ees samal ajal kui teised endale portsioneid valivad valvan mina nagu ikka postide najale toetatud rattaid. Külg ees kui segavereline peni liigub minu poole hiilivalt üks kahvatu, pehme, külm, niiske, vildakalt altkulmu piiluv keskealine mees. Pikk jutt, aga lühidalt kokkuvõttes saan tema agresiivsest jutuvoost teada, et sinna maani kui Russia meid oma õlgadel kandis ja kaasas vedas oli meil eestlastel tasuta gaas, tasuta elekter, tasuta bensiin. Aga nüüd!?!! Now You Have to PAY!!!# selle ta peaaegu, et karjub parastavalt mulle tatti pritsides näkku.

Veel saan teada miks eesti on niiiii High Teck Country. Seda sellepärast, et enne kui meil oli Soviet Union, siis kõrgtehnika ja kõrgtehnikud oli venemaa suunanud siia eestisse. Kui see kõik lagunes, siis põhi ja alusbaas, mis olla russia poolt loodud ning pandud, viljakas maa annab nüüd meile eestlastele ärateenimatult head saaki.

Eneselegi märkamatult alateadlikult nihkun mehest veerand sammudega muudkui kaugemale. Aga ta ei jäta jonni, muudkui pressib tatti pritsides ja oma emotsioone välja elades peale. Piilun pinevalt ja abipaluvalt kiirsöökla ukse poole. Kohe kui seltskond nina välja pistab surub pealetrügiv mees mul oma valge, libeda, niiske, pehme, ebameeldiva käega kätt ning lausub: „It was pleasure to talk to you.“ Pöörab selja ja kadunud ta ongi.

ÖööÄääKKKKK!!!!!!

Tagasi Tourist Infos on klienditeenindajad siiralt õnnelikud ja rõõmsad, et ma telefonile järele tulen. Nad säravad ja lausuvad, et kõik on hästi, Happy End: me ei olegi õhku lennanud! Ja see ei ole nali. Nad täiesti tõsiselt tõepoolest see tunnike olidki kartnud. Uhhh!

Ratastele ja 20km mööda jalgrattateed Carlistoni poole. Esimene B&B, kohe mida linna sisenedes märkame vastab küsimise peale, et neil on vaba ainult üks ühene tuba. Sinna neljakesi sisse ei pressi, isegi mitte head Shaun the Sheep´id mitte. Väntame edasi rohkem kesklinna suunas. No ei mingit märkigi mõnest muust B&B. Olgu siis kasvõi fully booked. Õhtu muudkui läheneb. Uurin rongijaamas aega parajaks tegevalt taksistilt suunda. Taksist ise on india mees. Väga-väga sõbralik ja abivalmis. Tuleb taksost välja oma… no mis asjad need on, suured ekraanid käes?! No ei meenu praegu see nimi. Igaljuhul otsib linnakaardi sellel ja näitab suunad kätte. Selgub, et selles linnas polegi rohkem B&B –te. On rohkem taolised hotellide moodi neljakandilised kuubikud, aga nende peale meie hammas ja tengelpung ei hakka.

Kimame taksisti poolt näidatud suunas minema. Kohal! Fully booked all year roun every day!!!!! Aga inimesed on lihtsalt nii armsad ja ilusad ja kuldsed. Endal silmad pikast päevast väsinud. Otsib omanik arvutist meile variante. Helistab telefoniga siia sinna. Lepib kokku. Pakub teed. Saame tema käest kaks aadressi. Teine naine oli vahepeal välja läinud ning seal kohates Kunot rattaid valvamas tema käest midagi küsinud, mile peale Kuno viisakalt vastas oma enamvähem ainsat ingliskeelset lauset, et „I don´t speak english.“ Mille peale naine oli naeratanud, kaks sammu edasi astunud, siis tagasi pööranud ja vabandanud Kuno ees, et tema ei oska meie keelt. Kujutad sa ette! Kui erinevad on inimesed! Kui…! Kui…! Kui…! Hinge ülendav ja inimese headusesse usku süvendav.

Kimame aadressi peale nagu verekoerad saaki haistes. Kaelad õieli ja ninad suunda näitamas. Vahepeal hälbime küll hetkeks kõrvale. Aga õhtut veetvad mehed õues pubi ees ümber laua istudes aitavad meid jälle mõnusa lõõpiva naljajutuga õigele teeotsale tagasi.

Neljast toast on kolm täis. Pekki! Pekki! Pekki! Ei jää muud üle kui võtta see viimane aadress ja see on campingsite aadress. Ainukeseks lohutuseks, et see jääb meie homsele suunale õigesse suunda. Kuum dush ja puhtad linad. Unistus, mis vaagub taas varese jalgadel.

Ja nagu ütlevad lätlased: egas midagis. Teel teise aadressi suunal, linnast väljas, maante ääres oleks juskui bikersite kulunud klubi. Kui midagi kaotada pole, siis hirmu ka pole. Poisid hoiavad rattaid ja meie pressime Mariga lahtisest eesuksest sisse. Ei kedagist. Retseptsionisti pleksiklaasist kuubiku klaasil seisab silt, et otsige mind bubist. Kondame mööda koridore ja kitsaid treppe mööda maja edasi. Teisele korrusele ja taas koridore kohates, nendes ka edasi tagasi tuiates tundub, et see pole ikka õige koht. Taas alla tagasi, märkan paberile joonistatud noolt, mis suunab terpi alla alguses silmale peitu jäänud kitsasse koridor. Läheme sinna suunas, eemalt kostab muusikat ja piljardikuulide kolkse. Särk eest lahti, karvane rind kõhetute roiete peal tuiab meile kahvatu mees naeratades vastu. Kaks kahest tuba, kuum dush ja hommikusöök 20 poundi kokku.

ME VÕTAME SELLE!!!!!!!

„Ainult võimatu on pingutust väärt!“ J.Winterson


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: