Posted by: Mari | september 21, 2012

Tartu Rattamaraton 16.09.2012


Nimi ja number protokollis, tuli startida. Ei aidanud enam ussi- ega püssirohi.

Mingist erilist treenitust paraku jälle polnud, aga juulikuine Śoti-Inglise rattaretk andis siiski väga hea põhja. Läksin maratonile vastu lootusega see ”vana rasva peal” ära teha.

Organiseerusime selliselt, et ööbisime Kuno maamajas Tartu külje all ja sealt startisime võistlushommikul Otepääle. Hommikusöögi olin broneerinud meile Karupesa hotelli. Nii saime varakult kohale jõudes autole hea parkimiskoha, sobilikult sportliku hommikusöögi ja õigeks ajaks kõigega valmis. Uskumatu, erandlikult ei mingisugust hiljaksjäämise paanikat! Eriti hea meel oli mul selle üle, et õemees Eerik, kõva suusamees lõpuks rattamaratoni starti jõudis. Temaga koos, küll saatjana oli ka mu õeraas seal. Walkie-Talkiedest olid stardis ka veel Paul, Kuno, Tuulis, Margit. Samuti suur seltskond Alpiexpressi tegelasi. Nii et omasid oli rohkesti kohal ja kohe toredam oli kogu see maratonimüha.

Seekord ei unustanud ma ratturite poest pärinevat soojendavat kreemi kasutada. See on väärt kraam, säästab oluliselt lihaseid, seda ei tohiks kunagi unustada!

Ilmast ka, prognoos oli võistluspäevaks lausa lotovõitjalikult hea. Hommikul oli küll veidi jahedam, 13-14 kraadi, aga päeva peale pidi 17-ni küünitama ja ei mingit vihmahirmu.

Stardikoridoris trehvasin Margitit. Lobisesime, nautisime stardiärevust. Minut enne starti kui stardigrupid kokku lasti näppisin amordikinnitusnuppu lenksul, igaks juhuks, et veenduda et see ikka liigub. Liikus küll, amort lendas lahti. Samal hetkel murdus nupp krõpsti katki ja küljest ära nii et amort jäigi lahtisesse asendisse. Kõrvalseisjad andsid nõu, et mõnes tulevases teeninduspunktis äkki osatakse amort fikseerida. Sel hetkel ma pelgasin tõega, et eesseisev sõit on tuksis, sest teadaolevalt pärsib lahtine amort oluliselt ratta liikumiskiirust. Etterutates, siis muidugi ei olnud mul aega jääda kusagil raja servas toppama, et keegi seda amordi nuppu putitaks! Pealegi tundus mulle endale, et mu ratas veereb imehästi ka lahtise amordiga. Sellest andis tunnistust asjaolu, et allamäge kihutades tihtipeale eessõitjatele järele ja mööda jõudsin või kaassõitjatest suisa ette sain. Muidugi võis põhjus olla vabalt ka selles, et võrreldes enamike kaasvõistlejatega, kes teadupärast on mehed, on minul nõrgemad käed. Ma lihtsalt ei jõudnud nii kõvasti pidureid vajutada kui nemad! Igatahes, see lahtine amort mulle liigset peavalu rohkem ei teinud.

Algus oli imehea, ma lausa nautisin sõitu. Ei mingit kangust ega raskust mis viimati talvisel suusamaratonil kimbutas. Pidin end tagasi hoidma, et liiga tugeva algusega endale mitte liiga teha.

Matule jõudes (12,3km stardist) oli hoog suur, aega oli kulunud 44min ja igatahes polnud vaja peatuda, et seal midagi tankida. Mul endal oli ratta peal pudeliga liiter Saaremaa lauavett, millesse oli sisse timmitud tunde jagu meresoola. Seda ma siis lonksasin aeg-ajalt, et mitte ära kuivada.

Ka teises punktis Andes (22,9km) ei teinud ma peatust. Uhasin aga edasi. Mõtlesin, et kui 2 tundi saab täis, siis söön. Võrdlesin energia vajadust seiklusspordiga, aga siin tegingi ilmselt vea- oleks pidanud varem sööma. Ühtlaselt intensiivne maratonitempo on siiski märksa energiat nõudvam kui meie seiklemised metsas, kus me tavaliselt üle just ei pinguta.

Kuni Pukani (36,5km) oligi jõu ja energiaga enam-vähem. Siis läks juba raskemaks. Eriti raskeks läks rada, mis madalamates kohtades läks läbi paraja poris. Kohati tuli ratast pikalt käekõrval tirida; kõik sai kole mustaks ja libedaks. Lõpuks oli meel ka veidi must, kui avastasin, et põhjus miks ratas järsku hirmraskeks muutus oli ikkagi poris, mis tagumise ratta ja porika vahele sellise klotsi kittis, et tagumine ratas enam üldse ringi ei käinud. Ukerdasin ja ähkisin ja puhkisin ja sinna see jõud ka kadus! Keegi hea hing hõikas veel tagant, et kui ratast korra tagurpidi lükata, siis kerib muda vahelt välja. Aitaski, nagu ka see kui lihtsalt ratas õhku tõsta ja siis vabalt maha kukutada.

Korraga tundsin, et see kõik on väga raske ja ma olen väsinud. Ja siis läks kõht tühjaks ka veel! Tean küll, et nii nälga kui janu tuleb ennetada, aga ometi… Olin küll luristanud ära ühe geeli ja teist üritanud jupiti pakist välja närida, aga sellest oli jäänud väheks. Ootasin nüüd pikisilmi järgmist TP-d, sest kuigi mul oli veel geele kaasas, ei tahtnud ma nendega enam sisikonda narrida. Palus TP-s sõin ma siis päris toitu. Pool topsi kuuma soolast puljongit rosinasaia ribaga, peale paar banaanikildu (viimaks oli mõeldud sõitjatele ja banaanitükid olid kooritud!). Küll oli hea! Samal ajal täitsid abivalmis lapsed kes TP-s teenindasid täitsa omaalgatuslikult ära mu joogipudeli. Sellest oli nii suur abi!

Kui keha kinnitatud tuli uuesti vaikselt hoog üles võtta. Kiiresti ei saanud, tundsin et see pole lihtsalt võimalik. Vaikselt meelitades sai õige pea endise kiiruse ja rütmi tagasi.

Laskumistel hakkas nüüd selg tunda andma- oli päris kange ja valus. Tegin samal ajal laskumistel seljale venitusi, need on tõhusad aga toimisid täpselt kuni järgmise korrani.

Söök mõjus kiiresti, jõud taastus ja liikumiskiirus hakkas jälle tõusma. Kui 20km jäi lõpuni pelgasin küll ärakukkumist, aga jälgisin hoolega oma jõuvarusid ja pigem suutsin lõpus isegi veel kiirust lisada. Küll nii on ikka hea sõita kui jõudu enam-vähem lõpuni jagub! Siiski olin finiśisse jõudes väga rõõmus, et pikk pingutus läbi sai. ”Maraton on rõõm!”

Kui oma sõitu veel tagantjärele analüüsida, siis kohtade mõistes olin olnud läbi sõidu väga stabiilne. Kõige halvem asetus oligi esimeses TP-s Matul, kui olin üldarvestuses 2266. Sealt edasi koht pidevalt paranes. Kogu distantsi keskmiseks kiiruseks oli 18,83km/h.

Veel ametlikke tulemusi:

Üldarvestuses       naistest

1                                50 Erki Pütsep     2:38:54 M35!

120                     1      10017Lelde Ardava  3:04:16 N21 Läti

856                              537 Tuulis Mägi    3:48:47 M40

1133                             1171 Kuno Kurg     4:01:32 M45

1323                             2958 Eerik Tamm    4:10:09 M45

1355                             1599 Paul Lumi     4:11:31 M35

2074                    71        1905 Maidla Marika 4:43:16 N35

2124                    73        1851Margit Viilep  4:45:54 N35

Pikale rajale startijate arv oli seekord kokku üle 3300. Neist tulemuse said lõpuprotokolli kirja vaid 2996. Naisi lõpetas sel aastal kokku 206, oluliselt enam kui eelmisel aastal kui lõpetajaid oli 161.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: