Posted by: katrin | juuli 24, 2013

Liivaluited kingades, uduvihm ja suur pimedus


Tundub, et seekord tuleb minul üle pika aja kirjaneitsi ülesandeid täita. Taustal tulevad teated Põhjast Lõunasse rattamatkajate seltskonnalt Poolamaalt, aga ei saa ju ometi Hiiumaa xdreami etappi tähelepanuta jätta, eriti kuna korraldajate poolt oli kokku pandud tõeliselt põnev programm.

Alustama peab vist sellest, et tuleb kiita Walkie-Talkie asendus-esindus-naiskonda koosseisus Made, Madli-Johanna ja Sigrid, kes esinesid väga tublilt – tulemuseks 49. koht. Kahju ainult, et mina neist kedagi ei tunne… me ei kohtunud ka võistluse jooksul. Küll aga kohtusime meie “aaka” Pauliga, nii laeval kui stardis kui järgmisel hommikul kell 6 hommikul (olles ise just lõpetanud), kus pidime kuulma, et neil on veel kolmandik võistlust ees, vähemalt neli tundi! Aga Paul ja tema kaaslased pidasid vapralt vastu, tasuks väärikas 23. koht. Rajal oldi 12 tundi ja 34 minutit. Meie “beekad” pääsesime ainult 7 tunniga. Nojah, kiireimad said muidugi veelgi vähema, ainult 4 tunniga, hakkama, aga meile meeldib ikka endale vabatahtlikke lisameetreid koguda, et seiklust kauemaks jätkuks. Ja no võistlus käib meil tavaliselt ikka keskmise kolmandiku kohtade peale. Urmasel ja Monikal on välja kujunenud selline aritmeetika, et võitja aeg tuleb korrutada 1,5-ga, siis saame võrrelda oma arengut võrreldes eelmiste kordadega.

Kuigi seekord oli võistluste üldine atmosfäär ilma Kei ja Mari ja Elota kuidagi vaiksem ja rutiinsem, siis päris igavuse käes me siiski ei vaevelnud. Juba laeval kohtusime Tiksoja tandemi Kuno&Tuulisega, kes jagasid matkalugusid oma rikkalikust varasalvest. Kunolt sain muuhulgas laenuks ka kenad traadiga “põlvikud”, mida Alpides lume peal saabastele tõmmata. Ja Paul sai lõpuks oma päris matkaraha kätte, mis kevadisest sünnipäevast saati ootel oli, vaat niisugused on meie kohtumiste intervallid!

Kärdlasse kohale jõudes ootas meid vana elektrijaama taga Mae Kivilo suurepärase kanapastaga. Oli väga mõnus taaskohtumis-õhtusöök, olime Maega EKAs ühel ajal õppinud (tema stsenograafiat) ja hiljem ainult pisteliselt kohtunud, Monika see-eest just pärast kooli tihedamalt suhelnud. Kui me tund aega hiljem täissöönutena autosse taarusime, oli stardini jäänud 1.20 – lahedalt aega. See kulus aga ettevalmistustele kõik ära, vahepeal saime napilt eest ära hüpatud A-raja rullitajatelt, kelle start oli tund aega varem ja kes paiskusid sireenidega auto järel mööda tänavat nagu üks suur kosk. Keset koske lehvitas korraks ka kollase särgiga Paul. Stardikoridorist leidsin veel üllatusega Katrin Sipelga koos esmakordsete üritajate Andrus Kõresaare ja Jaak Kilmiga, kellele tuli naela kummi soovitada, nii et oma stardikohale jõudsin täpselt 3 minutit enne meie pauku.

Rajameister oli seekord teinud meeldiva üllatuse, tsiteerin üht kaasvõistlejat foorumist – rajal oli mitmeid Läti moodi väljakutseid, ehk siis tehniliselt nõudlikum rada, nuputamist rohkem kui tavaliselt. Võistlus algas hajutusega, aga mitte tavalisega, vaid pusle-kaardiga. Mina tuhisesin kohe peale radade omavahelist jagamist stardist minema, kuna leidsin sobilikud kaarditükid õnnekombel peaaegu kohe suurelt kaardilt üles. Nähes, et kedagi järgi ei tule, sain aru, et siin on mingi konks. Ringi pöörates nägingi, et Monika ja Urmas juba lõikavad kääridega kaarti. Minu seljakotti oli pakitud soovituslik läbipaistev teip, millega kaarditükke kokku kleepida, nii et kui ma nüüd päriselt jalga oleksin lasknud, oleksin võistkonda rumalasti alt vedanud. Õnneks taipasin asja uurima minna. Kui siis oli kindel, et kaaslastel on kaardid õigesti kokku kleebitud, läksime igaüks oma teed. Olime stardikoridoris veetnud 14 minutit ja meist jäid sinna maha veel kümned ja kümned võistkonnad lõika-kleebi-harjutusi tegema.

Vahepeal oli juba nii pimedaks läinud, et süüdati pealampe, kuigi tänavalaternad täitsid ka edukalt sama ülesannet. Esimesed kaks punkti omapead linnavahelt võetud, kohtusime taas keskväljakul. Edasi rattarallile. Nüüd algas meie kolisevate ämbrite etteaste. Juba esimeses teeristis tahtsin mina sõita vales suunas, aga sain õnneks kohe aru oma veast, põhjasuunda vaja jälgida! Edasi panime neljandas pöördekohas valest teeristist minema ja võtsime oma arvates veel kaks teeristi, peale meie oli seal teisigi võistkondi, aga kaart nagu väga hästi enam ei klappinud. Üritasime mõnda aega sihitult ühes ja teises suunas sõita, et järgmist vajalikku teeristi leida, kuni lõpuks taipasime, et selle tehnikaga ei jõua me kaugele. Lõpuks tuli mõistus koju ja sõitsime tagasi kõigepealt eelmisse “veapunkti” ja seejärel veel eelmisse, kuna avastasime, et ka see ei olnud päris õige koht, nii et jõudsime tagasi 4ndasse, kust asi nihu oli läinud. Edasi läks enam-vähem sujuvalt, väljaarvatud see, et me ei taibanud võrrelda kaarditükke omavahel, nii et tegime ära kõik lollikestele eksitamiseks kavandatud “auringid”, jõudes mitmel korral tagasi samadesse kohtadesse, kusjuures vajalik punkt oli juba käes ja oleks säästnud vähemalt poolteist kilomeetrit metsateid, kui oleks viitsinud käigu pealt mõelda ja otse metsast välja sõita. Kõigele lisaks ei julgenud mina metsa vahel täiskiirust arendada, kuna pealamp oli nõrgavõitu ja pidevalt oli tunne, et tuleb “käsikaudu” sõita, see hoidis tüütult tagasi. Peale ralli viimast punkti õnnestus meil veel vääriline punkt panna sellele etapile huvitava manöövriga, kus vahetusala asemel avastasime ennast taas võsast. Nii nagu me juba õppinud oleme, parim viis viga parandada ehk edasi minna, on tagasi minna. Lõpuks saabus siiski oodatud vahetusala ja võis vahelduseks metsajooksule üle minna.

Jooksuetapp oli meeldivalt tehniline valik-o, väheste orientiiride ja korraliku padrikuga. Suunda aitasid kohati hoida punktist tulijate pealambid. Jõudsime probleemideta teise punkti lagedale, mille põhjaservas padrikus pidi olema punkt, kuid seal ei aidanud tavapärane huupi “kammimine”. Tuli leida süsteemsem lähenemisviis. Leidsime kaardilt teeraja otsa, mõõtsime sealt kauguse punkti ja võtsime kompassiga suuna, seejäärel lugesime samme ja – voila! – otse pähe! See oli suur töövõit pärast nii piinlikke ämbreid. Edasi järgmistes punktides kasutasime enam-vähem sarnast tehnikat, kuigi sammude lugemine läks sassi, aga punktideni jõudsime siiski üsna täpselt.

Kolmas etapp oli taas ratas, seekord joonorienteerumine. Kihutasime läbi öö Urmase tuules, alguses oli pikalt mõnusasti mööda asfalti veeremist, kuni ühel hetkel, kui hea hoog oli sees, pikalt allamäge, tuli pähe mõte kaarti kah vaadata. Selgus, et olimegi oma poolteist kilomeetrit õigest teeotsast mööda pannud. Meie kannul sõitis ka üks teine tiim, nemad sõitsid aga rõõmsalt edasi ja kadusid kurvi taha. Me siiski otsustasime rajameistri rohelist joont järgida ja pöörasime ringi, jõudsime kruusateele. Paar mõtlemise peatust ja üks vale teeotsa kontroll, kuni saime tagasi õigele rajale ja leidsime üles ka teise vajaliku kraavipunkti.

Järgmises vahetusalas ootas ees põnev ülesanne – leida mahajäetud sõjaväe hoonetest kaardi fragmendid, millele on kantud jooned, erinevate joonte lõikumispunktidest saame teada KP16 ja 24 asukohad. Üks neist kaartidest asus põnevas rajatises, mille nimi kaardil “dott”. See oli maa sisse kaevunud betoonist punker või laskepesa, milleni viisid sügavad kaevikud. Igatahes oli meil nüüd teada, et jalgsietapi järgmine punkt asub väikesel saarel, õigemini laiul, ja sinna me võtsimegi kursi. Kuna me aga nii täpselt kurssi hoidsime, siis ei taibanud, et seekord oleks kasulikum olnud joosta mööda metsateed võimalikult saare lähedale ja sealt keerata alles viimasel hetkel mere poole. Meil oli aga ilmselt suur kihk merele pääseda ja võtsime sihi otse saarele ja siis astusime seal oma 20 minutit, läbides umbes 3-4 korda pikema maa kui hädavajalik, kahlates madalas vees. Vesi oli muidugi soe ja järjest tihedamini tibutav, dushiks muutuv vihm oli samuti soe. Nii et kokkuvõttes mõnusalt zen etapp, millest jäid mälestuseks korralikud liivaluited tossudesse, millega oli edasi üsna huvitav tunne jooksuliigutusi teha.

Järgmiseks suunati meid rattaga kanuualasse. Aga mida seal polnud, olid kanuud. See oli asendatud taas jooksuga, seejuures mitte kuigi huvitava rajavalikuga: tuli joosta edasi-tagasi kõigepealt ühte punkti, seejärel teises suunas teise punkti. Kuna päevasest tormituulest polnud ööseks midagi järgi jäänud ja meri oli täiesti tüüne, siis oleks niiväga soovinud varahommikust paadisõitu laidude vahel kerge vihmasabina saatel. Aga eks me muidugi mõistame korraldajate kartusi ja ilmateate hoiatusi. Kanuu puudumise kompenseeris aga järgmine lisaülesanne, milleks oli taas pusle, seekord papitükkidest, kus eri suurustest kolmnurkadest ja trapetsitest tuli kokku saada ruut. Esimene katsetus läks meil ülikiiresti, aga paraku ei kiitnud kohtunik seda heaks, kuna üks kolmnurk oli liiga väike oma pesa jaoks. Selgitati, et pilt peab kokku minema millimeetri pealt. Kui nii, siis nii. Tuli uuesti proovida. Ja veelkord. Ja veel. Üks tiim kõrval teatas, et nad saabusid alles pimedas, aga nüüd näe on juba suur valge väljas ja nad ikka veel pusivad. Proovisime veel korra. Toppisin vahepeal Monikale ja Urmasele dopinguks batoonitükke suhu, kuni lõpuks õnnestuski ruut kokku saada.

Siis viimasele rattaetapile, mis läks juba ludinal, Urmas andis ees muudkui lapatsit ja meie hoidsime temast “hammastega” kinni. Noppisime tee äärest punktid üles ja jõudsime tagasi võistluse alguspunkti. Enne kui meil lõpupiiksu lubati teha, pidi üks võistkonna liige veel keskväljakul asuvasse torni ronima ja sealt alla viskama palle, mis pidid tabama maha asetatud võrke. Saatsime missioonile oma pallimängude spetsialisti Urmase, kes oli muidugi nii kapsas viimasest kihutamisest, et ei saanudki kohe esimesel katsel pihta. Teine siiski õnnestus ja nüüd oli jäänud ainult lõpu vormistamine.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli huvitav nuti-etapp, kus Hiiumaad ennast nägi küll vähe, aga see-eest sai palju öises metsas seigelda.

Tulemused:
A rada: Walkie-Talkie X 12:34.11, 23.koht
B rada: Walkie-Talkie 6:44.29, 49.koht
B rada: Walkie-Talkie II 7:04.46, 63. koht

Lisaks veel meie listi liikmete tublisi tulemusi B-rajalt:
Jäälilled 6:16.44, 35.koht
Tiksoja PG 7:36.16, 87.koht
Menger Sponge 9:15.38, 124. koht


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: