Posted by: Kei | august 6, 2013

Olgu kuidas tahes, aga ta on ikkagi teekaaslane.


Kolmapäev. Kolmas päev. 3.Peatükk

„Kurvi tagant tuli järsku nähtavale heinakoorem. See ei olnud veel kõige tähtsam ega kõige halvem. Kõige halvem tuli kohe selle järel. Koorem seisis keset maanteed, vedaja aga kinnitas kõige suurema rahuga laternat koorma külge. Juht vajus roolile ja hakkas kogu jõust pidurdama. Täies sõiduhoos auto pani maanteel tantsima ja taarus ühe kraavi äärest teise. Mulle näis, et kihutame otse heinakoormasse, aga õnneks pööras juht veel viimasel hetkel rooli.“

„Mis juhtus?“ Ehmatasin mina ennast unest ülesse.

„Kitsed!“ ahhetas Mari kohkunult. Kui ma silmad selgemaks sain ning mööda vihisevat metsapiiri täpsemalt puurisin siis nägin neid seal tammumas.  Ühe, kahe ja karjakaupa. Suuremad ja veel suuremad sarved harali vaatavad metsast välja. Täiesti pöörane.

„Mina sellistel teedel jalgrattaga matkata ei taha,“ teatas Paul resoluutselt. „See on ju täielik kamikaze sõit. See öösõit on minu elu kõige ohtlikum sõit! Pimedad ohtlikud nurgad, kitsad teed, siin pole ju jalgratastega sõitmiseks ruumi!“

Olime juba 30 tundi jutti vuranud, kui nüüd pissi- ja söögipausid maha arvestada ning ei olnud enam kõige värskem kurk meist keegi. Kell oli viis hommikul ja enamvähem kohal. Autonina vastu merd, peaaegu. Päris mereni ei pääsenud, sest roostik oli kõrge ja paks. Rebisime autost madratsid välja ja pudenesime sinna samasse auto kõrvale samblasse mändide alla kui niidetud. Maril polnud madratsi täispuhumiseks enam motivatsiooni. Kuna neljast kolm olid autost välja kukkunud, siis omistas ta endale kogu tagumisepingi ning magas „diivanil“.

Kohe ärgates ja pärast kontrollkõnet Kunole joonistus välja edasine tegevuskava. „Siin tuleb olla elektronajuga ja kombineerida, sest kui me ei kombineeri, siis ei jõua me isegi Plonskisse.“ Plaan kombineeriti järgmiselt:

Täna me Magame ja ujume ja magame. Magame ja sööme ja magame. Magame ja ootame Kunot, kes peaks õhtuks ennast kohtumispaika kohale väntama. Siis läheme kõik koos magama.

Ma magaks ka, aga ärkasin paberõhukesel madratsil. No see tähendab seda, et pisike käbi on puurinud õhuväljalaske augu madratsisse. Kogu matk ALLES EES ja mina ILMA ASEMETA. Nöök!!! „Tegelikult on rattamatkajal kallal seitse egiptuse nuhtlust. Sul peavad olema terasest närvid, tervis kui kultuuritöötajal, tahtejõud nagu Assis Franciskusel, kavalust nagu kümnel turumüüjal.“ Paul patsutab mu pealage ja lohutab… „Mul on madratsite paranduskomplekt kaasas.“ Üks, kaks, kolm ja madrats peab jälle õhku! poola 2 mets

Hommikusöök seal samas (magamis)samblal, kartulipudru koos männiokastega ja „till püksi ning punuma“. Raamatust inspiratsiooni saanuna sõidame ennast Poolakate kuurordisse. Sinna kuhu terve Varssav rongiga kohale ennast laseb sõidutada. See koht on Wolini saar Miedzyzdroje.

Poola!? Ei see on Cobakabana või Hunululu või Sao-Paulo rand. Igatahes pole meist rattamatkajatest mitte keegi käinud sellisel mererannal ega kogenud sellist beachikultuuri.

„Teadagi, poolakatel on nõrkus välismaalaste vastu.“

poola 3 rand

poola 5 banaan

Kolm tundi liiva ja päikest ja merd. See on meie põhjamaalaste tippsaavutus. Uimased päikesest ja kirjust rannaseltskonnast kõigume autoni ning vurame kokkulepitud kohta kokkulepitud ajaks. Szczecines hõivame laua. Tellime road ja juba sõidabki Kuno oma rattaga treppi. Proloog hajutusega sai läbi. Matkaseltskond on koos. Rattamatk võib alata…

Homme.

poola 7 camping

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: