Posted by: Kei | juuli 29, 2014

7. Müstiline mees


Kes on üleüldse Paul Lumi?

Nikolai Lumi, partorg lasti maha 40-ndatel.

Nikolai Lumi, metsavend lasti maha 50-ndal.

Nikolai Lumi, tavaline talumees elas kõrge eani rahulikku ning lihtsat elu.

Millise elu valib Nikol… ei kui Paul Lumi tänasel päeval?

Vot sellised põhjapanevad teemad tõusid meil ülesse keset ilusat ja väga ilusat tsehhi metsi ning „lauskmaad“, loomade ja jalgratturite keskel liikudes. Suursugust metsa on siin palju ja selles elab igasuguseid loomi. Koprad, vaskussid, mutid, pardid, luiged, kitsed – need on meie igapäevasteks kaaslasteks.

Jaaah, nii see on, elu on ilus… tagasi tulles „Kui lõppeb jõud“ mäe otsa. Sealt siis veeres meie päev aina kiirenevas tempos õhtu poole. Verine Paul ja Higine Mari kargasid taas sadulasse ja panid mäest alla veerevale päikesele järele. Mina võtsin õhtut väga rahulikult. Kruiisisin autoga mööda autoteed. Autotee, mis polnud sugugi autosõbralik. Tahan kõva häälega välja öelda tähelepaneku Tsehhimaa kohta. Tsehhi pole mõtet autoga minna (kui sa just ei vali 8 realist kiirteed), sest Tsehhimaa on jalgratturite paradiis! Mööda igasuguseid teid ja treppe, maal ja linnas olid kõik võimalikud autoteed, sõiduteed, jalgteed, rajakesed, sihid, kõnniteed ära anastatud jalgratturite poolt. Väga vaesed ja väikesed autojuhid! Täielik ja absoluutne autojuhtide diskrimineerimine. Kui keegi sooviks kurta, siis kindla peale rahuldatakse kaebus euroopa inimõiguste komisjonis. Jalgrattureid liigub mõlemas suunas kõikidesse vähegi mõeldavatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvaid üksikuid, kaksikuid, mitmikuid – noori, vanu, imikuid, raukasid – jalgratastele on taha installeeritud „lapsekärud“ kus sees istuvad jalgratturite koerad. Aga autod. Need autod! Autojuhid vaadaku ise kuidas ja mismoodi nad tohivad ja on võimalik liigelda. Selline asjade loomulik käik meeldib mulle väga! Isegi kui hetkel saatuse valikul etendan autojuhi rolli. Rõõm, milline rõõm on olla jalgratturite poolt! Kui aus ja loomulik see kõik on. Nii peabki!

„Tsehhimaa 80% moodustavad mäed ja kõrgustikud. Elanikke u.10,3 milj. kellest enam kui 1 milj. Prahas.“ luges ühel rattavabal hetkel Mari meile tähtsaid lauseid raamatust ette. Päev on laupäev ja oleme oma järjega jõudnud nii kaugele, et planeerime strateegiliselt võimalikult väikeste kaotustega sisenemist linna kuhu mahuksid kõik eestlased ennast mugavalt ja lahedalt tundma. Stardikoht kus avame eriti täpsed Praha linna täpsustavad kaardid, võtame abiks nüüdisaegsed tehnilised vahendid, telefoni GPS. Paul on kirsinoppimise vaheaegadega kolm tundi pidanud sõjaplaani ning omab täielikku ettekujutust ja raudkindlat plaani kõige kiiremaks ning valutumaks teekonnaks. „Vahel ringiga minek hoopis otse minek.“ teatab lahingukindral tähtsalt ja meie noogutame Mariga tõsiselt peadega, sest kõik see aeg mil Paul plaane tegi sõtkusime meie MELNIK´st läbi pikki imeilusat jõekallast mööda jalgrattarada lähtepositsioonile, Praha linna ääreossa, KOSTELEC´i. No see oleks umbes nagu meie Tallinna linna „eellinn“ Laagri.

„Niiih!“ ütleb Paul kokkuvõtvalt. „Me ei lähene Praha kesklinnas asuvale poolsaarele mitte otse peale põrutades vaid ligineme sinna mööda ümber Praha jooksvaid kiirteid sõites.“ Alustame liginemist. Kui oleme juba 45 minutit liginenud mööda kiirteid uurin murelikult tagapingilt, et kas see liginemise kaar läheb läbi Poola? Auringid ümber Praha on väga aukartust äratavad. Paul puhiseb ja joonistab näpuga oma telefoniekraani peal veidi väiksemaid auringe ja kriipse ning kraapse. Mari püüab kiirteel jääda ülimalt rahulikuks. Meist tuhisetakse mööda ja üle kui sittuvast koerast. Mari krutib rooli ja alustab juba varakult Pauli informeerimist:

„Paul! Nüüd läheb tee kaheks, kummale poole ma hoian?“ Paul on vait, nohiseb vaid ja teeb veel hoogsamaid näpupoognaid ekraanil.

„Kurta!“ pudeneb pahuralt üle Pauli huulte. „Näitab ja näitab mulle siin pöörangut, ise pöördele jõudmata, ma siis eeldan, et sõidame otse edasi ja siis kui oleme mahakeeramisest juba möödas, teeb geps üliinimliku pikkushüppe ning osutab, et meil oleks tulnud paremale alla keerata. No pole midagi läheme uuele ringile ja ligineme teisest küljest.“ saab Paul oma optimistliku meele tagasi.

„Paul!“ alustab Mari enne järjekordset teede lahknemist. Paul püsib vait, nohiseb vaid. Lendame teeotsast mööda.

„Kurat!“ pudistab Paul

„Paul!“

„Kurat!“

„Paul!“

„Kurat!“ jne. seda kestab umbes tunni jagu. Lõpuks Mari rahulik närv saab otsa ja ta peatab auto keset kiirteed (enne järjekordset mahasõitu) ning paneb ohutuled peale vilkuma. „Palun vaata nüüd rahulikult järele Paul ja veendu.“ Paul ohkab sügavalt ja vehib näpupoognaid teha. „Aga miks sa seda pisikest pilti näpid?“ uurib Mari, kellel on nüüd mahti heita pilk Pauli tegemistele peale. „Kas sul seda Lobisevat Tädi pole seal telefonis? Sisestad meie asukoha ja siis sihtkoha ning tema teeb kõik kalkulatsioonid ja eelhoiatused ära?“ Selgub, et Pauli imevidinal on selline asi täiesti olemas. Paul ohkab veelgi meeliliigutavamalt, pööritab veidi silmi, näpib nuppe ning järgides nõiduslikku kaunist naishäält jõuame kenasti oma sihtkohta kohale. Praha 1 sektsioon- poolsaar CISARSKA LOUKA vana sõudebaasi kämping.

Kes on üleüldse Paul Lumi?

Müstiline mees!müstiline mees

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: