7. Mitte näida vaid olla.

Üksmeelne ning ühehäälne otsus vastuvõetud ruttasid kõik lõdisevad ekskursandid ühist jalga astudes jääkoopast autosse. Soojapuhurid lükati sisse ja esimesse võimaikku pansionaati. Vihma ladistab. Pargime auto ja jookseme katuse alla. 2-ne tuba 45 eurot…. mmmmm, see teeks siis kokku 90.- ja per naase 30.- Meie jaoks liiga kallis. Sügame kukalt ja uurime perenaise käest kas kusagil läheduses oleks veel kohta mida uurida. Perenaine hell ja hea, titt puusal noogutab kurvalt pead. Kõik on täis, kõik oooon täis – hetkel käivad siin autoralli võistlussõidud. Kõik on täis motosportlasi, nende kaaslasi ja fännidest publikut. „Kust te pärit olete?“ uurib ta.

„From estonia.“ Poetame meie üle siniste huulte. Emotsioon jookseb varjuna üle perenaise näo: „yes yes, I underestand“ ta väga tahab meid aidata.

Paul on juba läinud autosse tagasi oma telefoni uurima, et kas ja kus ja mis jääks ralli alast välja aga oleks enamvähem autosõidu kaugusel ööbimiseks sobiv kuiv ja soe katusealune. Torm küsib viisakalt tualeti kasutamis võimalust. Me jääme Mariga teda sinna ukse taha pühalikult ootama. Perenaine on kimbatuses, heldinud Tormi kaunist maneerist ja heast ingliskeele oskusest, vadistab kiirelt midagi teistele uudistama tulnud naistele, hiljem selgub, et üks on tema oma ema ja teine keegi lähisugulane. Peavad kamba peale pansionaat. „Niih,“ ütleb ta, „Kui teile sobib siis meil on üks selline 4-ne tuba, hetkel on seal inimesed sees, aga me korraldame kõik, me tõstame nad üle teise kohta, neil ei ole nelja kohta vaja, kas teil on huvi? Vets on sees, aga kraanist tuleb külma vett. Kuuma dushi alla saate teises, meie oma töötajate köögi taga asuvas dushiruumis. See kõik kokku oleks siis 60.- hommikusöök on ka hinna sees loomulikult.“

Jooksen läbi vihma tagasi auto juurde ja zestikuleerin ägedalt Paulile: „Siia me jääme ja selle me võtame.“

Tirime oma kodinad tuppa, meile tassitakse elektriradiaator ka järele. Laotame ennast mööda tuba laiali. Iga nurga ja konksu otsas ripub mingi niiske asi. 8 märga tossu on kenasti paigutatud ümber radika ninad taeva poole ja tallad ripakil. Telk kõlgub lahti võetuna dushikabiinis.

Kuum dush ja puhtad alukad, teeme ühed teed ja struudlid, veinid ja juustud vastutuleliku perenaise restoranis. Taome turakat ning Torm õpetab meile uue kaardimängu: Kent.

Kukume vooditesse varakult.

Hommik. Enam ei saja sajaga vaid tuhandega. Paul uurib oma telefoni. Lubatakse, et tunni pärast läheb sadu hõredamaks. Teeme siis aega parajaks, istume tunnikese munapudru ja tassi kohvi taga. Sadu ei ole hõrenenud ka tunni pärast. On aeg ennast lahkest kojast välja möllida. Kell on 10:00 hommikul. Piilume ukse vahelt kahtlustavalt seda vett mis taevast alla kallab. „Äkki sa Paul ajad auto päris treppi kohe,“ teeb Mari ettepaneku.

Lõpuks oleme meie ja kõik meie eile veel toas laiali vedelevad asjad koos ning autos. Otsustame siiski loota saju hõrenemisele ja see aeg kui ta veel hõrenenud ei ole tuleb meil nii ehk naa teha üks kohustuslik toidupoe külastus. Mis võiks olla veel parem vihmaseilma ajaviitmisviis kui teha üks tiir toidupoes. Selles külas ja ka järgmises külakeses on kõik inimesed kirikus ning toidupoed kinni. On pühapäev. Jätkame toidupoe otsinguid, algselt valitud teekond kulgeb paralleelselt laiuskraadiga kuhu rattaga oleme juba jõudnud. Kuid ka see mõte mängitakse meie jaoks ümber, auto saadetakse kollase kohustusliku ning ajutise noolega teisele teele, sest et on rallikiiruskatsed või midagi sellelaadset.  Tee kuhu meid ümbersuunatakse on selline, et mina olen tagapingil siruli, silmad kinni ja süda on paha. Hirm on suur. Ühes küljes kalju ja teisel pool teeäär mis pudiseb kuristikku. Pöörded teravnurksed ning auto sõidab püstloodis mäkke.

„Hirmul on suured silmad.“ naerab Mari mu hädisust.

Lõpuks ometi jõuame kuhugi. Näiteks teisele poole mäetippu ja rada hakkab laskuma. Pärast mäenurka muutub ka ilm. Paul on vapper ja püüab hoida meie Põhjast-Lõunasse rattal ideel hinge sees ning läbida teekond korrektselt ilma shlikerdamiseta. Tänud talle selle eest!

Paul palub peatust ja kisub ratta katuselt maha. „Kohtume all!“ sõnab ta ja viskub sadulasse ning läinud ta oligi….ai ei, ta jõudis ka korraldused enne alla lendu jagada. “Juhul kui ilmteade peab ning mingil hetkel tõepoolest näitab „hõredat vihma“, siis sõitke otse kämpasse ja lükake telgid püsti. Sest õhtuks lubas taas uut hoogu vee valamisele.” Kell on 12:30. Hõredat vihma lubati juba alates kella üheteistkümnest. Veel ei paista alla sadav vihm läbi. Endiselt on vesi paksem kui…

Toidupoes tiir tehtud ning ka ümber kämpa, mis brozüüris välja lubatud, tiir tehtud nii autoga kui ka Paul rattaga, uhke värk, aga seda saab näha ainult teiselt poolt võrkaeda, väraval on tabalukk ees. Taganeme all külas kohalikku söögikohta. Paul viskab märjad riided seljast. Vihma trotsides on täna rattal läbitud 22km.

Krashna Horska cämpa nimi ja kindluse nimi mille nime järgi siis cämping oma nime sai. Mõlemad kohad on suletud. Kindluses tehakse restaureerimistöid ning tänu sellele on ka kämp uksed sulgenud, justnagu ei usutaks, et on olemas ka teistsuguseid rändajaid, rändureid kes lihtsalt vaid teekonnal peavarju otsivad mitte ainult palverändureid kindlusesse.

Krashna Horska perekonna vapp sümboliseerib ideed: „Mitte näida vaid olla.“ „Not to seem but to be.“

Mari tellib kohalikku brõnsat ehk juustu ja talle tuuakse suure taldrikuga ette kohalikud jahumakaronid (ääremärkusena Mari on meie seltskonnast ainuke, kes üritab gluteeni vältida) kohalikud jahumakaronid jahukastme ja pekitükkidega. Mari pööritab silmi. Paul üritab kuidagi asjale loogilist seletust leida. Nokib seda va jahumakaroni pekitükkidega kahvliotsaga ja maigutab suud ja sõnab: “Näib nagu võiks kastmest juhul kui rakendada sealjuures suurt ettekujutust leida ka natukene juustumaitset, äkki on makaronid kohaliku juustu-jahukastmega.”

Torm on uppunud raamatusse. Kõik üritavad kuidagi midagi teha, et jaksata vihma seest see hõredus ära oodata. Lõpuks loobutakse esialgsetest plaanidest saada telgid püsti vihmaaugu aegu. Plaanid mängitakse ümber ning tänane öö on hobusetallide, koerakuutide ja kitselautade vahel, ujula kohal. Selle ööpäevane pesa meeldib Tormile väga ja minule ka. Mul jäi ju Leedus Euroopa suurimas veekeskuses käimata. Sellise ilma kõrval nagu viimased 48h on olnud selle juures kõlab kuum saunaralli väga hästi.

Saunad on kuumad ja aurused. Ämbrid on jääkuubikuid täis. Jakuuzi ehk mullivann on nii kuum, et võtab karva lahti. Kaks tundi leotamist ja aurutamist kustutab meid paugu pealt.